Blog

25.01.2012  Eesti tarbija väärtustab ettevõtete vastutustundlikku tegevust, kuid hoiab ise jätkusuutlikkuse pealt raha kokku

Aarhuse Ülikooli ärikommunikatsiooni üliõpilane Maarja-Eeva Mändmets uuris Eesti tarbijate teadlikkust ja suhtumist vastutustundlikku ettevõtlusesse ning jagab siinkohal oma uuringu tulemusi.

Aastast aastasse kasvav vastutustundliku ettevõtluse indeksis osalevate firmade arv viitab ärisektori suurenenud huvile vastutustundliku ettevõtluse (VE) vastu. Kuid kuidas hindavad ettevõtete jõupingutusi Eesti tarbijad ning kas eestlased on üldse VE´st teadlikud?

130-ne osaleja põhjal läbiviidud uuringust selgus, et ettevõtete vastutustundlik tegutsemine on vastajatele oluline. Hinnates erinevate VE valdkondade olulisust tarbijatele ja ettevõtjatele, võib täheldada üksmeelt. Läbiviidud uuringu tulemusi viimase VE indeksi tulemustega võrreldes selgus, et ettevõtete turu-, töö- ja looduskeskkonna-alane tegevus on nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks olulisem kui kogukonna-alane tegevus. 

Küll aga on tarbijate VE-alane teadlikkus madal – vaid 44% vastanutest kinnitasid, et on VE-st varem kuulnud. Olulisemate allikatena märgiti ülikooli/kooli, meediat ning teisi inimesi. Teadlikkust aitaks tõsta vastutustundliku ettevõtluse sügavam integreerimine ülikoolide õppekavadesse, seda eriti äri- ja meedia valdkondades. Kuna teadlikkust on lihtsam muuta kui hoiakuid, siis võib eeldada, et VE-alase kommunikatsiooniga on võimalik mõjutada eestlaste tarbimiskäitumist positiivses suunas.    

Vastajatelt uuriti ka nende enda jätkusuutliku käitumise kohta. Rahalisi kulutusi mitte-kaasatoovates tegevustes (nt prügi sorteerimine, kilekottide ja riideesemete taaskasutamine jne) näitasid tulemused mõõdukat aktiivsust. Rahalisi kulutusi nõudvates jätkusuutlikes tegevustes (nt ökoloogilise toidu ostmine, püsiannetused heategevuseks jne) olid vastajad vähemaktiivsed. Seda võib põhjendada asjaoluga, et 61% vastajatest olid tudengid, kellel ei ole suuri rahalisi ressursse. Mõõdukas mitte-rahaline jätkusuutlik käitumine ning samas kõrge hinnang VE-se olulisusele võib viidata potentsiaalsetele vastuoludele hoiakute ja tegeliku käitumise vahel, eriti kuna küsitluse kui meetodi miinuseks on võimalik vastuste kallutatus sotsiaalsete normide suunas.

Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.
   
Maarja-Eeva Mändmets
 

11.01.2012  Rootslaste lühifilm Ecoprindist

Läänemere regiooni jätkusuutliku arengu küsimustega tegelev rootslaste CBSS/Baltic 21 käis suvel Eestis, rääkimas Ecoprindi meeskonnaga ja tegemas lühifilmi nende suhtumisest jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse. Tulemus on valmis!

Samad tegijad on valmis teinud veel teisigi lühifilme / videosid erinevatest jätkusuutlikkust käsitlvatest teemadest.

Kuidas too video meeldis? Kommenteeri:

17.12.2011  VKG sai aasta keskkonnategija tiitli

Detsembri alguses välja kuulutatud aasta keskkonnategude konkursi tulemused tõid rõõmu Eesti vastutustundlike ettevõtete mõttekoja ühe liikme Viru Keemia Grupi õuele. Eesti üks suurimaid tööstusettevõtteid sai keskkonnategija auhinna keskkonnajuhtimise kategoorias.

VKG kodulehel ütleb ettevõtte juht Priit Rohumaa: "Meil on eriti hea meel selle üle, et VKG pikaajaline sihikindel tegevus keskkonnakaitse alal leidis tunnustust. Me oleme näide sellest, kuidas Eesti suurtööstuse ettevõte viib nõukogude ajast pärinevat tootmiskompleksi Euroopa parimate tööstusettevõtete tasemele."

Ettevõtte avalike suhete juht Julia Aleksandrova kommenteeris saadud tunnustust meile sedasi:

"Meie, kui tõsise tootmisettevõte jaoks oli see suur üllatus ja rõõm üheskoos, sest ressursimahukad ettevõtted reeglina nii lihtsalt „roheliseks” ei lähe. Veelgi raskem on saada oma saavutustele kõrget tunnustust.

Keskkonnajuhtimise kategooria hõlmas nii ettevõtte üldist lähenemist keskkonnaküsimustele kui ka organisatsiooni sotsiaal-eetilist konteksti ehk vastutustundlikele ettevõtetele tuttavat valdkonda. Keskkonda ei hoitud lahus teistest, otseselt keskkonda mittepuudutavatest probleemidest, vaid käsitleti ühtse tervikuna.

Meil, vastutustundlike ettevõtete mõttekoja liikmena, on rõõm tõdeda, et vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted leidsid kajastust ja toetust ka Keskkonnaministeeriumi algatatud maineka keskkonnaauhinna puhul. Samuti loodame, et tööstusettevõtted on tulevikus aktiivsed konkursil osalejad, sest mida suurem ettevõte, seda suurem on tema keskkonnahoiu ja rohelise mõtlemise efekt ning seda rohkem pälvib ta tunnustust."

Julia Aleksandrova tõi ühe auhinna toonud näitena välja ettevõtte poolt alates 2001. aastast ümber ehitatud põlevkivi ümbertöötlevad gaasgeneraatorid eesmärgiga vähendada orgaanikasisaldust jääkainetes. Lisaks on nad ehitanud uue poolkoksi ladestamisala, mis ei reosta vett, õhku ega pinnast. VKG on rekonstrueerinud tervet põlevkivi ümbertöötlemiskomplekssi selliselt, et kogu ümbertöötlemisel allesjääv gaas ning õli oleksid taaskasutatud tootmises.

Loe uudist VKG kodulehel.

16.12.2011  Ettevõtete heategevus – lihtsalt ilus või saaks ka kasulikumalt?

Kirjutasin eelmise nädala Kaubanduskoja Teatajasse jõuluaegsest heategemiste tõusvast aktiivsusest tuleneva loo - "Ettevõtete heategevus – lihtsalt ilus või saaks ka kasulikumalt?". Usun, et paljude jaoks on vastutustundlikkus ikka veel vaid jõulude aegne "hobi" ja karmavõla tasumine. Kas see aga peaks nii olema?

Kõige levinum aeg heategevuseks on teadagi detsember ja jõulud. Igal aastal otsustavad paljud eraisikud ja ettevõtted just siis, et on õige aeg kellelegi head teha – anda ära asju, annetada raha, korraldada kogumiskampaania, minna külla.

Heategijad peavad sellist käitumist enda hoolivuse näitamiseks. Ka ettevõtete seas on levinud arusaam, et kellegi rahaline toetamine ja abivajajatele annetamine tähendavad vastutustundlikku käitumist. Raske on sellele päris lõpuni vastu vaielda, ent kindlasti on see vaid mündi üks pool.

Ettevõtete vastutustundlik tegutsemine saab olla märksa regulaarsem ja pidevam ning lisaks rahalisele panusele ettevõtte töötajaid ka sisuliselt kaasav. Kui need kaks punkti on täidetud, tõuseb sellest suurem tulu nii heateo saanutele kui ka teinud ettevõttele.

Veelgi enam – firmade kogukondliku suunitlusega projektid on vaid osa sellest, kuidas iga ettevõte võiks oma ühiskondliku vastutuse läbi mõelda. Terviklik lähenemine ettevõtte vastutustundlikkusele võtab lisaks arvesse ka looduskeskkonna, töö- ja turukeskkonnaga seotud tegevusi.

Milleks üldse rabeleda?

Ühelt poolt on ettevõtetel võimekus oluliste ühiskondlike kitsaskohtade lahendamiseks. Võtame näiteks ettevõtted, kes on koondunud Noored Kooli või Terve Eesti SA taha vastavalt meie hariduse ja inimeste tervise edendamiseks. Kodanikena me ju tahame, et meil neid probleeme ei oleks.

Teiseks on vastutustundlik tegutsemine pikas perspektiivis kasu(m)lik. Säästlikust tehnoloogiast tulenevad väiksemad kulud ning end väärtuslikuna tundvate töötajate vähene voolavus on ilmselt selgelt tajutavad kasud. Üldine parem maine, eelkõige välisturgude vallutamisel, tulevad meelde pigem teises järjekorras.

Ja kolmandaks, olgem ausad, igasuguse ettevõtlusega kaasneb mõju ümbritseva(te)le. Üha rohkem ootavad tarbijad, et ettevõtted opereeriksid võimalikult väikese negatiivse mõjuga. Üksikisikutena me ise ju soovime näha enda ümber puhast, ausat ja arenevat elukeskkonda.

Millisel pulgal seisab Eesti ettevõtja?

Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes on enda jaoks need teemad väga selgelt läbi mõelnud. Tänaseks juba neljal järjestikusel aastal koostatud Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeks on koondanud iga kord kokku need ettevõtted, kes on hinnanud oma tegevuse mõju sotsiaal- ja looduskeskkonnale ja töötajatele ning lisaks näinud ka võimalusi, kuidas selles osas vastutustundlikult käituda.

Olles jälginud meie ettevõtete arengut vastutustundliku ettevõtluse osas läbi nende aastate, näeme, kuidas väheneb nende hulk, kes peavad oma ettevõtte vastutustundlikuks tegutsemiseks vaid ausat maksude maksmist ning sponsoreerimist.

Me tajume, et iga aastaga pikeneb nimekiri ettevõtetest, kes on mõistnud vajadust võtta vastutus – vabatahtlikult, mitte ainult kulukate lisategevuste näol, vaid igapäevase juhtimisfilosoofia osana. Ja suur osa neist uutmoodi (võib veel öelda küll nii) mõtlevatest ettevõtetest on kinnitanud, et näevad või juba tunnevad sel kõigel ka majanduslikku kasu.

Põhjamaades on kõik see norm. Seal muudmoodi enam ei saagi. Meil veel saab, aga mida aeg edasi, seda vähem.

Eestis on väga palju eelkõige väikeettevõtteid, kes on ilma selle peale teadlikult mõtlemata vastutustundlikud. Täna veel jääb vaid mõelda, kuidas võiks mõju suureneda teema teadlik mõtestamine ja planeerimine.

Ehk on jõuluaeg paras hetk piduri tõmbamiseks, et vaagida ja arutada oma ühiskondliku mõju, rolli ja vastutuse üle. Veel jõuab!

Loe lugu ka Kaubanduskoja Teatajast.

Marko

12.12.2011  Ettevõtetel on oskusteavet ja võimu asju ära teha!

Minu meelest üks väga tabav ütlemine Microsoft Eesti poolt, Tiina Viiderfeldi suust. Loe edasi:

Kaubanduskoja Teataja novembri keskpaiga numbris ilmus intervjuu Tallinna ettevõtlusauhinnad 2011 vastutustundliku ettevõtte kategoorias võitnud Microsoft Eesti Tiina Viiderfeldiga. Tsiteerin seal ühe vastuse:

"Tihti nähakse eraettevõtete panust ainult sponsoriks olemisena. Samas on ettevõtetel palju oskusteavet, mida kodanikuühendused, riigiasutused ja kohalikud omavalitsused võiksid rakendada enda eesmärkide saavutamisel. Koostöös sünnivad palju tõhusamad tegevused."

Läheb hästi kokku sellega, mida nii mina ise kui ka teised head kaaslased Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumis usuvad: mitmete ühiskonna kitsaskohtade ja probleemide lahendamiseks on riik tihti ebaefektiivne (face it), vabaühendused üksinda väga võimekad - ettevõtetel on see võimekus oma tugi anda ja asju ära teha.

Marko

12.12.2011  Vastutustundlikkus pakub ka väikeettevõtetele võimalust esile tõusta

Sellel aastal moodustati esmakordselt indeksi ankeedi tulemuste põhjal eraldi pingerida väikeettevõtetele. Ehkki üldtabelis võib täheldada vastutustundlikku ettevõtluse osas teadlikkuse ja selle rakendamise tõusu, on väikeste seas teemaga sihipäraselt tegelejate hulk pigem madal. On aga ka aktiivsemaid kaasamõtlejaid. Oma seisukohti ning soovitusi valdkonna arendamiseks jagavad neli osalenud väikeettevõtet.

Töötajate isiklikest tõekspidamistest vastutustundlikku ettevõtluseni

Väikeste ettevõtete puhul on sageli käivitavaks mootoriks ettevõtte juhtide enda moraal ja eetika. „Läbi vastutustundlike põhimõtete olen suunanud ja kasvatanud oma ettevõtte töötajaid selles suunas, et ka nemad mõtleksid nii nagu mõtlen ja püüan asju ellu viia mina: loodussõbralikult, säästlikult, kokkuhoidlikult“, kirjeldab oma vastutustundlikkuse rakendamist ettevõttesse jae- ja hulgikaubandusega tegeleva Ensert OÜ juhataja Märt Käesel.

Sarnaselt kommenteerib oma tegevust ökoloogiliste beebi- ja lasteriiete tootmise ja müügiga tegeleva Villapai OÜ juhatuse liige Iti Pällin rõhutades, et vastutustundlikkus pole nende jaoks olnud kunagi programmiline osa, vaid hoiakute järgimine, mida ka eraisikutena juhatuse liikmed igapäevaelus kannavad.

Teisalt rõhutatakse tegevuste väljakasvamist töötajate enda huvidest. Näiteks alustas meediaagentuur Inspired Communications OÜ oma vastutustundlikku tegevust „rohelise kontori“ projektiga, mille raames kehtestati lihtsad ja igapäevaselt järgitavad reeglid paberi, elektri, ühekordsete nõude jms säästva tarbimise osas.

Lisaks on kontori puhkenurk sisustatud taaskasutatava mööbliga ning töökohti eraldavate seinte rolli kannavad toataimed. Inspired Communications OÜ juhatuse liige Meelis Järvela usub, et kõik saab alguse töömeeskonna ühisest soovist ettevõtte juhtimises rohkem kaasa rääkida ning vastutustundlik tegevus peab tulema südamest, mitte käsu korras.

Läbi ettevõtte juhi või töötajate mõtteviisi muutuvad seega ka ettevõtted tervikuna sageli vastutustundlikumaks. Mis kasu selline isiklike väärtuste laiendamine aga ettevõttele toob?

Kasu ettevõttele

„Nii nagu eraelus on teistest hoolimine "kasulik" ja maksab positiivselt kätte, siis sama on ka äris“, tõdeb Iti Pällin. „Eriti väikeettevõte, kes on suunatud kohalikule turule, peaks aduma, et Eesti suguses pisikeses riigis, kus kõik teavad kõiki, on vastutustundlik käitumine ülimalt oluline ning see aitab leida häid, väga püsivaid ning lojaalseid kliendisuhteid.“ Villapai OÜ eelistab võimalusel alati kodumaist toorainet ning tooteid, et seeläbi säästa looduskeskkonda ning hoida kogukonda. Ehkki see pole olnud alati odavaim valik, siis on nende ettevõte just nende valikute tõttu tähelepanu äratanud ning lõpuks on kõrgem hind end ka ära tasunud.

Hambaravi pakkuva Kliinik32 OÜ juhataja Brit Pensa rõhutab, et tänu nende vastutustundlikkusele teavad nende enda töötajad, et neist ja ümbritsevast keskkonnast hoolitakse. Ka Järvela näeb vastutustundlikkus ettevõtluses otsest kasu selles, et see toob kaasa väga väikese spetsialistide ja klientide voolavuse. Kasu ka kaudne, kuna tihedas konkurentsis püsimiseks on lisaks heale valdkonna tundmisele vaja ka muul viisil eristuda. „Miks mitte siis eristuda lisaks ka rahulolevate lojaalsete spetsialistide läbi, kelle jaoks on roheline ja sportlik eluviis loomulik?“, tõstatab Järvela retoorilise küsimuse.

Hoolimata sellest, et vastutustundlik ettevõtlus kui teema ei ole Eesti väikeettevõtetelt veel piisavalt teadlikku tähelepanu saanud, rõhutavad sellega juba tegelevad ettevõtted vastutustundlikkuse kasu suurte ettevõtetega sarnastes aspektides: töötajate rahulolus, turueelises ning kokkuvõtvalt jätkusuutlikkus edukuses.

Nõuandeid väikeettevõtetele vastutustundlikku ettevõtlusega alustamiseks

BritPensa, Kliinik 32 OÜ
- Alustage oma ettevõtte sisekliima paremaks muutmisega ja töötajateni neist hoolimise viimisega.
- Viige töötajateni keskkonda säästvad mõtted.
- Leidke valdkond, mida enamus töötajatest südamelähedaseks peavad, ja tehke selles vallas veidi sotsiaalset tööd.

ItiPällin, Villapai OÜ
- Mõelge enda jaoks selgeks, mismoodi teie ettevõte saab ning tahab olla vastutustundlik ning püüdke seda vaikselt ellu rakendada
- Süübige Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kodulehele www.csr.ee ning osalege selle teemalisel mõttekoja tegevuses.

Meelis Järvela, InspiredCommunications juhatuse liige
- Algus peab tulema südamest mitte käsukorras, ainult siis saab asi õnnestuda. Alati oleks hea ka üks või paar eestkõnelejat ettevõtte sees.

Märt Käesel, Ensert OÜ juhataja
- Oleks tore, kui satuksite mingisse samalaadsesse rahvusvahelisse projekti,et näeksite erinevaid ettevõtteid erinevates riikides,saaksite neid omavahel võrrelda ja näeksite, kuidas erinevate ettevõtete juhid ja töötajad samalaadseid asju ellu viivad
- Isegi kõige väiksem tähelepanek tuleks ära märkida! Näiteks kui töötaja tuleb hommikul tööle ja firma territooriumil või trepi peal on tühi taara või kommipaber,olge hea ja võtke see ülesse.

Väikeettevõtete TOP

koht,  ettevõte, punktisumma

  1. BaltCap AS, 83,1

  2. Ecoprint AS, 78,3

  3. Villapai OÜ, 62,6

  4. Ensert OÜ, 62,4

  5. Kliinik32 OÜ, 61,5

  6. Arvestusabi OÜ, 59,0

  7. Inspired Communications OÜ, 58,8

  8. Süvahavva Loodustalu OÜ, 55,3

  9. Koidulapark Hotell OÜ, 51,6

  10.–14. Bilanss OÜ,   

  10.–14. Megaram OÜ,    

 10.–14. Oilseeds Trade AS,   

10.–14. Raudveli OÜ, 

10.-14. RMP Eesti OÜ

Siisi Saetalu

Allikas: sekretar.ee Äripäev 29.11.2011

Vaata 2011. a vastutustundliku ettevõtluse indeksi tulemusi siit.

05.12.2011  Vastutustundlike Ettevõtete TOP 10 omanimelised toolid Uganda kohvikus

Eelmisel teisipäeval tunnustati EBS´i aulas 2011. aasta Vastutustundliku ettevõtluse indeksis osalenud ettevõtteid. Foorumi poolt andsime sooja käepigistuse ja innuka aplausi saatel TOP10 ettevõtetele üle omapoolse kingituse. Eesti kõige vastutustundlikumate ettevõtete nime kandvad toolid hakkavad külalistele istet pakkuma uuel aastal Ugandasse loodavas puuetega inimestele tööd pakkuvas kohvikus.

MTÜ Mondo eestvedamisel avatakse Uganda pealinnas Kampalas sotsiaalse ettevõttena tegutsev kohvik. Kampala elanikele ja linna külastavatele turistidele hubases atmosfääris värsket ja maitsvat toitu pakkudes luuakse puuetega noortele võimalus esimeseks töökogemuseks ja iseseisvaks toimetulekuks. Teenitud tulu suunatakse kohvikusse tagasi – ikka selleks, et puuetega noorte toetamine oleks jätkusuutlik ja ei sõltuks annetajate armust.

Kindlasti on tegu toreda ja hea eesmärgiga ettevõtmisega, kuid miks peaks Ugandasse loodav kohvik meie Eesti vastutustundliku ettevõtluse arendamisesse puutuma?  Väga lihtsal põhjusel: nii nagu ettevõtlus üldiselt on tänapäeval paratamatult globaalse mõjuga, siis sama lugu on ka ettevõtete vastutustundlikkusega.

Lisaks sellele, et Uganda kohviku projekti läbi on võimalik otseselt panustada globaalselt inimkonna arengusse, on eetiline kingitus ka suurepärane võimalus tunnustust avaldada ilma ökoloogilist jalajälge suurendamata. Teisisõnu, eetilise kingitusega ei kaasne pappkaste, kilepakendeid, transporti jms.

Eesti eraisikutel ja ettevõtetel on võimalik kohviku käivitamisesse anda oma panus läbi annetuste ja eetiliste kingituste. MTÜ Mondo veebipoe kaudu on võimalik kinkida kohvikusse toidunõusid, mööblit, kuid ka näiteks elektrigeneraatori. MTÜ Mondo on Eesti esimene arengukoostööle, maailmaharidusele ja humanitaarabile pühendunud organisatsioon, mis toetab kõige haavatavamaid elanikke maailmas – naisi, lapsi ja erivajadusega inimesi. Mondo toetusprogrammi raames käib eestlaste toel koolis ligi 200 last Ghanas ja Keenias. Eetiliste kingituste abil toetab ühendus  arengukoostööd kolmes Aafrika riigis ja Afganistanis.

30.11.2011  6+ soovitust indeksis parema tulemuse saamiseks

Nägime indeksi täidetud küsimustikke hinnates, et mitmetel ettevõtetel läks palju väärtuslikke punkte kaduma väga tobedal põhjusel - oli vastatud väga pinnapealselt. Selleks, et järgmisel aastal peegeldaks tulemus täpsemalt tegelikult tehtavat, anname kohe mõned soovitused indeksi ankeedi täitmiseks.

1. Kindlasti lisa igas võimalikus kohas valikvastuse märkimise kõrvale ka selgitus, põhjendus või viide pikemale lugemisele. Hindajatena vajame me iga tehtud "linnukese" paikapidavuse ja tugevuse hindamiseks ka kinnitust ning selgitust.

2. Selgitus kirjuta sisukas ja pigem pikk kui lühike. Maht üksi ei taga häid punkte, ent napisõnalisest vastusest ei ole võimalik piisavat välja lugeda.

Näide (välja mõeldud):

Küsimus 2.4 Kas vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ja/või mõni selle valdkonnaga seotud küsimus on olnud arutlusel Teie ettevõtte juhatuse, nõukogu ja/või aktsionäride/omanike koosolekutel?

Halb vastus:

Jah, need teemad on arutlusel olnud.

Hea vastus:

Jah, need teemad on arutlusel olnud. Põhimõtete väljatöötamisse oli juhatus kaasatud läbi strateegiaarutelude ja kõiki ettevõtte töötajaid kaasanud ajurünnakutel, samuti kohtusid nad väliste nõustajatega protsessi jooksul. Iga-aastased vastutustundliku tegutsemise eesmärgid arutatakse läbi ja pannakse paika juhatuse koosolekul. Regulaarselt (kord kuus) arutavad juhatuse liikmed koos valdkonnajuhtidega võimalusi, kuidas vastutustundlikkus veelgi tugevamalt ettevõtte põhitegevusega siduda.

3. Rahvusvahelise grupi kohalikud esindused peaksid kindlasti iga küsimuse juures kirjeldama ka seda, mida tehakse konkreetselt Eestis (täpsed tegevused, panus grupi tasandil tehtavasse vms).

4. Ärge jätke vastamata, kuna arvate, et see küsimus ei ole teie ettevõtte kontekstis oluline. Sageli on mitmed teenindusettevõtted kirjutanud vastuseks küsimusele 3.2.5 Kas Teie ettevõttes tehakse pidevaid jõupingutusi oma tegevusega kaasnevate jäätmete hulga vähendamiseks? midagi sellist: vaid ühe tegutseva kontorina ei teki meil oluliselt jäätmeid. Ilmselt tekib ikka küll, kordades vähem kui tootmisettevõttes, ent siiski. Hindamegi teie pingutust enda mastaapides.

5. Lugege küsimus ja selgitused vastuse andmiseks väga täpselt läbi, et saada aru, mida küsitakse. Näiteks:

• Küsimus 1.3. Kas Teie ettevõttes hinnatakse oma ühiskondlikust vastutusest tulenevaid riske ja võimalusi? ei oota tegevuste kirjeldust, vaid seda, kas ja kuidas olete te läbi mõelnud ettevõtte tegevusest tulenevad riskid, mida maandada, ning võimalused, kuidas just teie ettevõte oma spetsiifikast saaks selles valdkonnas kõige kasulikum olla. Kirjeldage riskide ja võimaluste kaardistamise protsessi, mitte seda, mida teete juba hiljem riskide maandamiseks.
• Küsimus 3.3.10 Kas Teie ettevõttes on olemas kindlad põhimõtted ja protseduurid, mis koondamisega
  kaasnevad? saab sageli vastuseks, et ettevõte ei planeerigi kedagi koondada, mistõttu ei ole see teema üldse arutlusel. Näidaku mulle ühte viisakat ettevõtet, kes alustab tegevust plaaniga inimesed peagi koondada? Mitte keegi ei plaani seda ju. Seepärast ongi oluline, et põhimõtted oleksid vajadusel olemas.

6. Võtke eelmise aasta vastused aluseks, ent täiendage vastavalt arengutele. Kilplast ei ole vaja mängida ja eelmise aasta vastuseid, mis endiselt tehtu kohta käivad, võib ju kasutada. Kuna meie aga tõstame oma hindamises igal aastal latti, millega teatud arvu punkte kätte saab, on selge, et täpselt samade vastuste eest läbi kogu küsimustiku samu punkte kätte ei saa. Areng peab olema tajutav.

Loodan, et need punktid aitavad teid indeksis järgmistel kordadel edasi.

Palun, et jagaksid postituse kommentaarides oma kogemust küsimustiku täitmisel ja annaksid teistelegi soovitusi! Aitäh.

Marko

28.11.2011  Mida näitas vastutustundliku ettevõtluse indeks 2011?

2011. aasta Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeksi kokkuvõtet iseloomustab võrreldes varasemate aastate tulemustega tajutav edasiminek igas aspektis. Tõusnud on osalevate ettevõtete üldine tase, eelkõige on aga märgata tihedamat konkurentsi tipus.

Osalejate vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamises on märgata üha enam strateegilisust – valdkonnaga teadlikult tegelemine, sõnastatud põhimõtted, eesmärkide seadmine ja hindamine. Mitmed ettevõtted on mõelnud aastaga põhjalikumalt läbi oma juhtimisfilosoofia, et see oleks kooskõlas ühiskondlikust vastutusest tulenevaga.

Lisaks on rohkem punkte kogunud ettevõtete seas üha enam levinud looduskeskkonnas, kogukonnas ning töö- ja turukeskkonnas tehtavate tegevuste selge seotus ettevõtte tegevusvaldkonnaga. Suurema osa ettevõtete vastutustundlikkus vajaks siiski paremat seostamist põhitegevusega.

Samuti hakkas sarnaselt eelmistele aastatele läbiva joonena silma pigem puudulik vastutustundlike tegevuste mõõtmine, mõju hindamine ja nii tegevuste kui ka tulemuste kommunikatsioon. Ettevõtte väliste sidusgruppide (kliendid, investorid, tarnijad, vabaühendused ja kogukond laiemalt) teavitamine oma vastutustundlikust tegevustest kipub olema pigem erand kui reegel. Ka finantstulemuste kõrval looduskeskkonnale ja kogukonnale keskenduv aruandlus vajaks Eestis muu maailma eeskujul senisest märksa enam tähelepanu.

Taseme üldise tõusu kõrval on positiivne, et tipus on konkurents samuti tihedamaks läinud. Esikümne ettevõtteid lahutab märgatavalt väiksem punktisumma kui eelmisel aastal. Ka TOP10-sse pääsemiseks vajalik punktisumma oli 2011. aastal selgelt kõrgem. Näib, et vastutustundlikule ettevõtlusele tähelepanu pööramine on Eesti ettevõtete jaoks saamas üha enam päevakorral olevaks teemaks.

Oma rolli mängib selles kindlasti üldine Eesti ettevõtluskeskkonna areng ja küpsemine, samas võib täheldada, kuidas hulga ettevõtete jaoks kogus teema olulisust just majanduslikult rasketel aegadel, mil vastutustundlikkuses hakati nägema võtit ressursside efektiivsemaks kasutamiseks, tulemuslikkuse tõstmiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ka välisturgude vallutamisel ning ekspordis mängib ettevõtte terviklikult läbimõeldud ühiskondliku vastutuse strateegia kindlasti rolli.

Vähemalt 70% võimalikust maksimumtulemusest saavutanud ettevõtetele omistavad indeksi läbiviijad teist aastat järjest ametliku vastutustundliku ettevõtte kvaliteedimärgise. Selle eraldi tunnustuse eesmärk on tuua avalikkuses selgemalt pildile ühiskondlikku igapäevase opereerimise osana vaatavad ettevõtted. Märgis omistati 30 organisatsioonile, neist 30 uuele ettevõttele võrreldes möödunud korraga.

Kõik Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeksis osalenud ettevõtted ja teised organisatsioonid väärivad aga esiletõstmist, kuna läbisid põhjaliku hindamisprotsessi ja analüüsisid oma tegevust. Tulemust arvestamata on kõigi nende näol tegemist vastutustundlikkust hindavate ettevõtetega, kes sellega teistele Eesti ettevõtetele eeskujuks on.

2011. aasta indeksi tulemused.

22.11.2011  Üks näeb probleemi, teine hoopis võimalust

Mul on sageli tunne, et skeptikud kasutavad ühe peamise põhjendusena, miks Eesti ettevõtted ei rakenda (ja ei peakski seda väga tõsiselt tegema) teadlikult vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, seda, et meie ühiskond ja ettevõtluskeskkond ei ole selleks (veel?) valmis.

Et meil on tähtsamatki teha, kui pehmetele väärtustele mõelda. Et me oleme ju sisimas niikuinii vastutustundlikud. Et meie tarbijad ei nõua seda ettevõtetelt. Et me oleme rikastest riikidest, kes seda tähtsustavad, paar sammu maas.

Aga mis oleks, kui me vaataksime vabanduste otsimise asemel vastutustundlikku ettevõtlust kui selget võimalust Eesti ettevõtluskeskkonda arendada? Kui me võtaksime väga tugeva hoiaku, et vastutustundlikud ettevõtted annavad selge tõuke ka ühiskonna arengusse laiemalt?

Aeg-ajalt ma ikka mõtlen, et kui kõik Eesti ettevõtted (sinisilmne ideaal, ma tean) korraldaksid oma tegevuse igakülgselt looduse ja kohaliku kogukonna vajadustega kooskõlas, kuidas see terve Eesti tervele arengule kaasa aitaks. Ja sealt omakorda edasi - kuidas tervem ja tugevam ühiskond neidsamu ettevõtteid edasi aitaks.

Elame näeme. Kirjuta alla (vajuta ülal Like! või +1) või vaidle vastu.

Kirjutas Marko

22.11.2011  Muljed CSR Europe-i kohtumiselt Poolas

7.-8. novembril osalesin ma Poolas üle-Euroopalise vastutustundliku ettevõtluse võrgustiku CSR Europe-i poolaasta kohtumisel. Oli väga kasulik ja uusi ideid andnud koosolek. Mida täpsemalt silmas pean? Loe edasi.

Mastaabid CSR Europe-i võrgustikus on ikka väga erinevad. Kui meie mõttekojas on 17 ametlikku liiged, siis Suurbritannia esindaja võrgustikus Business in the Community (BITC) koondab 850 ettevõtet (Hollandis on neid muide veel 2 korda rohkem). Kui meil on 3-4 töötajat, siis neil 150. No ja lõppeks, BITC president on Prints Charles isiklikult.

Aga ei ole hullu. Kogusin kohtumiselt mõtteid igal juhul.

Mida väike organisatsioon väikeses riigis teha võiks?

Väga palju räägiti kahe päeva jooksul sellest, kuidas soodustada teemat väikeettevõtete seas. Hoolimata sellest, et enamuse Euroopa mõistes väikeettevõte on meie jaoks tugevalt keskmise suurusega firma, oli, mida kõrva taha panna.

Mõned riigid on loonud spetsiaalsed veebilehed soovituslike sammudega SME-dele. Ühtlasi on olemas lihtsad ja lühikesed enesehindamise küsimustikud, mille täitnud ettevõtetele pakutakse tasuta konsultatsiooni. Teised jälle proovivad julgustada suurettevõtteid, et need survestaksid oma tarneahela kaudub väikeseid vastutustundlikkusele. Mõistagi jagatakse rohkelt valdkonnas edukate väikeettevõtete lugusid, eelistatavalt videopõhiselt.

Palju oli juttu ka sellest, kuidas viia ettevõteteni CSR Europe-i poolt loodud visioon Enterprise 2020, mis toetab ettevõtete jätkusuutlikku arengut. Kuivõrd ei meie ega keegi teine Eestist ei ole võrgustiku liige, ei ole me seni selleks ka eraldi samme teinud. Kuid kindlasti saame sellest ainest oma riikliku poliitika loomisesse, mis hetkel käsil on.

Tulevaste juhtide ja ettevõtjate põlvkonna harimiseks on loodud ülikoolides vastutustundliku ettevõtluse saadikute süsteem, kus aktiivsemad tudengid või üliõpilasorganisatsioonide esindajad korraldavad teemakohaseid seminare, loenguid vms algatusi. Mõistagi üle-riigilise vastutustundliku ettevõtluse organisatsiooni toel.

Ja eks üksikuid mõtteid CSR MarketPlace-i korraldamisest, erinevate auhindade andmisest, aastaraamatute ja -raportite koostamisest tuli uksest ja aknast.

Kus seisab Eesti selles kontekstis?

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ei ole veel CSR Europe-i liige. Oleme sel teemal mõtteid mõlgutanud, ent liitumisotsus sõltub eelkõige sellest, kas loodud Eesti vastutustundlike ettevõtete mõttekoda ehk siis teemaga tegelevad ettevõtted ise sellest endale kasu näevad. Võrgustik on loodud ju ikkagi ettevõtetes teema arendamiseks.

Kuigi mõne Euroopa riigi tegemised ajavad silmad peas punni ja panevad õhku ahmima, siis kindlasti ei ole meie siin kehvad. Indeksi läbiviimine on terves Euroopas pigem haruldane, ka riikliku poliitika väljatöötamisega astume tegijate sekka, veebikoolitused on hea näide võimalikust lahendusest.

Lähiajal võtame võimaliku liitumise mõttekojalistega jutuks ning selgub, kas jõuame enne kui Läti ja Leedu:)

Kirjutas ja kohtumisel käis Marko

26.10.2011  Intervjuu Rootsi Äriauhindade jätkusuutliku arengu kategooria võitjaga - Põltsamaa Felix

Rootsi Äriauhindade jätkusuutliku arengu kategoorias võitis meiegi tegemistes silma paistnud Põltsamaa Felix. Kui Rootsi Äriauhindade konkursi vastutustundliku ettevõtluse osas tunnustati üksikuid projekte, siis just jätkusuutlikkuse auhind oli see, mis tõi esile vastutustundlikust ettevõtlusest lugu pidavad ettevõtted.

Kiireid mõtteid pärast auhinnavõitu, jagas Anti Orav, Põltsamaa Felixi juht.

Ütlesid oma kõnes laval, et naudid seda, kui näed inimesi poes Felixi tooteid ostmas. Oskad sa öelda, mil määral on teie toodete eelistajad teadlikud teie vastutustundlikkusest ja see on nende jaoks ostuotsuse juures oluline?

Arvan, et neid, kes oma ostuotsuseid tehes ettevõtte vastutustundlikku käitumist teadvustavad ja väärtustavad, on vähe, kuid usun, et see on süvenev suundumus. Teeme seda tuleviku nimel.

Olete pikalt läbimõeldud vastutustundliku tegutsemisega silma paistnud. Ütle palun, kuidas on vastutustundliku ettevõtluse rakendamine teie ettevõttele reaalset väljapoole suunatud kasu toonud?

Me ei tee seda otsest (lühiajalist) majanduskasu taga ajades. Teeme seda kuna peame seda õigeks ja usume, et selline hooliv / arvestav käitumine on pikaajaliselt jätkusuutlikum.

Kuidas on Põltsamaa Felixi vastutustundlik ja jätkusuutlik mõtlemine viidud kõikide töötajateni? Kuidas on nemad kaasatud ning miks pead seda oluliseks?

Vaatamata sellel, et neil teemadel ettevõttesiseselt arutleme, ei saa väita, et kõik töötajad ses osas päris ühte jalga käiksid. Vägagi otseselt on nende põhimõtetega kursis juhtiv- ja kontoritöötajad. Siiski oleme näiteks sel aastal tegelenud selle nimel, et raiskamist (laiemas mõtes) teadvustada ning parendusprotsessi abil vähendada.

Palju õnne, Põltsamaa Felix!

24.10.2011  Intervjuu Rootsi Äriauhindade CSR võitjaga - noorteprogramm ENTRUM ja Eesti Energia

Igal aastal välja antavad Rootsi Äriauhinnad keskenduvad läbi eri kategooriate mingitviisi ikka jätkusuutlikkusele ja vastutustundlikkusele. Nii ka seekord. Eelmisel nädalal sai Rootsi Äriauhindade vastutustundliku ettevõtlus initsiatiivi kategoorias auväärt esikoha Eesti Energia ENTRUMi programm. Mõtted võitjatelt allpool.

Täpsustan alustuseks, et Rootsi Äriauhindade konkursil tunnustatakse vastutustundliku ettevõtluse kategoorias konkreetseid algatusi, projekte või initsiatiive, mitte vastutustundlikke ettevõtteid tervikuna.

Küsimustele vastasid Darja Saar, ENTRUM SA tegevjuht, ning Eesti Energia partnersuhete juht Heddy Ring.

Darja, ütle palun, milline on olnud ENTRUMi konkreetne mõju Eesti ühiskonnale?

Rõõmuga tõdesime, et Eesti ühe väidetavalt keerulisima majanduslike ja sotsiaalsete näitajatega piirkonna elluastujad olid valmis enda ja oma kogukonna elu korraldamiseks. ENTRUM programm aitas Ida-Virumaa noortel sirguda väga aktiivseteks elluastujateks. Noored nakatasid oma energilisusega ka piirkonna täiskasvanuid. Olles täiskasvanute maailmas tegutsemiseks hästi ette valmistatud, osutusid Ida-Virumaa noored kohalikele omavalitsustele ja erasektorile usaldusväärseteks partneriteks piirkonna majandusliku ja sotsiaalse elu edendamisel.

Eneseteostuse ja ühtse eesmärgi nimel tegutsedes tekkis noortel praktiline vajadus eesti keelt õppida, sest vastasel juhul poleks nad oma ideede elluviimiseks vajalikke partnereid leidnud. Tänu ENTRUM programmile avastasid Ida-Virumaa noored, et Eesti on täis avastamata võimalusi ja huvitavaid kontakte. Enne ENTRUM programmi tegevust olid Ida-Virumaa noored teatud mõttes ülejäänud Eestist isoleeritud.

Mis on, Darja, Sinu meelest taganud ENTRUMi edu?

ENTRUM on edukas, sest ta toetab kogu ettevõtlikkuse ja ettevõtluse arendamise struktuuri Eestis.Meie tegevused on hästi kooskõlas riikliku ettevõtlusõppe edendamise kavaga "Olen ettevõtlik!". ENTRUM suunab teadlikult noorte tahet ja ambitsioone Eesti majanduse jaoks oluliste valdkondadesse: tehnoloogia, ökomajandus, loomemajandus ja sotsiaalne ettevõtlus.

Teine edufaktor on see, et ENTRUM programm on sisuliselt võrgustik, mis koosneb 200 erinevast institutsioonist ja eraettevõttest, kellel kõigil on õigus kaasa rääkida selles, millises regioonis ENTRUM programm tegutsema asub ning teha ettepanekuid porgrammi täiustamiseks. Kõik osapooled saavad otseselt mõjutada programmi arengut ja seeläbi ka seda, millise mõtteviisi ja oskustega noored Eesti majandust ja sotsiaalset elu juhtima hakkavad.

Darja, räägi lühidalt, kust pärineb ENTRUM idee?

ENTRUM idee pärineb Eesti Energia juhatuse liikmetelt Sandor Liivelt ja Margus Rink’ilt ning ühtlasi on Eesti Energia ENTRUM programmi algataja. Eesti Energia oli üks esimestest suurettevõtetest Eestis, kes teadvustas endale, et Eesti majandus ei saa areneda, kui puuduvad eestvedajad, kes mõtlevad uuenduslikult ja tegutsevad arukalt.

Heddy, miks Eesti Energia ENTRUMi üldse käima lükkas?

Eesti Energia on suur ettevõte, mis oma tegevusega mõjutab Eesti keskkonda, elukvaliteeti ja arengut. Teame, et olulise mõjuga kaasneb ka vastutus ühiskonna ees.

Suurettevõttena tahame läbi ENTRUM programmi panustada sellesse, et homme oleks meie Eestis rohkem ettevõtlikke ja meie ühiskonda edasi viivaid inimesi. Selleks arendame noorte ettevõtlikkust ja teadvustame Eesti ühiskonnale selle teema olulisust. Programmi eesmärkide täitmisel mängib olulist rolli see, et ENTRUM on võrgustik, mis koosneb mitmesajast oma ala tipptegijast, erinevatest ettevõttest ja organisatsioonidest. Kõigi partnerite koostöö on suunatud noorte arendamisele.

Darja, milline on Eesti Energia ja selle töötajate panus ENTRUMi elluviimisel? Mis rolli nad mängivad?

Eesti Energia ei piirdu programmi formaalse rahastamisega, vaid Eesti Energia töötajad panustavad programmi ka oma aja ja heade ideedega, aidates kaasa ENTRUM programmi põhimõtete väljatöötamisel ja uuendamisel. Ka ENTRUM tiimi liikmeskond koosneb suures osas oma vabast ajast programmi panustavast Eesti Energia töötajaskonnast.

Heddy, ühe ettevõtte partnersuhete juhina, soovita kolleegidele, miks võiksid ka teised Eesti ettevõtted selliseid ENTRUMi suguseid väljapoole suunatud programme ellu viia?

Ettevõtte nii äriliselt, kui ühiskonna mõttes eduka toimimise seisukohalt on alati võtmeküsimus, kuivõrd selgelt teadvustatakse oma tegevuskeskkonda, olulisi teemasid ja aktuaalseid probleemkohti. Ei piisa sellest, kui ettevõte täidab käibe- ja kasumieesmärgi - pikemaajalise edu nimel on vaja olla organisatsioonina empaatiline, lähedane ja paindlik ka ümbritsevate ettevõtete ja inimeste suhtes.

Kindlasti võiksid Eesti ettevõtted oma sotsiaalse vastutustunde algatusi ellu viia. Lihtsaim ja levinuim viis head teha on rahaliselt toetada mõnda algatust või ettevõtmist.

Tunduvalt tänuväärsem on aga alustada sotsiaalse vastutustunde ehitamist organisatsioonist seestpoolt - kaasates ettevõtmisse ka oma töötajad. Kogu maailmas on üha rohkem ettevõtteid mõistnud, et parim võimalus hea eesmärgi nimel panustada on kaasata oma algatusse oma töötajaid.

Näiteks vabatahtliku töö panusena, erialaste kompetentsidega jms. See ühendab ja innustab neid töötajaid, kes hea eesmärgi nimel ühiselt panustavad. See annab kaasatud töötajatele motivatsiooni ja rahulolu ning seob neid ettevõtte sotsiaalse vastutuse valdkonnaga. Kõigi meie ühine huvi on ju tugev ja arenev Eesti ühiskond. Ettevõtetel on väga oluline roll selle edendamisel.

Palju õnne, ENTRUM ja Eesti Energia!

18.10.2011  Jumal tänatud, et on sellist äriajamist väärtustavaid inimesi

Osalesin täna Rootsi Äriauhindade kättejagamisel ja sellele eelneval seminaril. Alates 2006. aastast väljaantavad auhinnad tunnustavad vastutustundlikke projekte, jätkusuutlikke ettevõtteid ning noori ettevõtjaid. Oli heameel tõdeda, et sõnavõttudest jäi vastutustundliku ettevõtluse teema selgelt kõlama.

Nii näiteks tõi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe oma avasõnades välja, et vastutustundliku ettevõtluse ja jätkusuutliku tegutsemise temaatika ei ole Eestis veel väga tugevalt arenenud ning Rootsi on meist siin selgelt tugevam. Siiski märkias ta positiivsete arengutena ära Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegutsemise ning vastutustundliku ettevõtluse indeksi koostamise.

Kuigi Swedbanki Eesti ettevõttepanganduse juht Robert Kitt ei keskendunud oma ettekandes otseselt sellele teemale, noppisin mina välja sellise mõtte: "Teiste oluliste faktorite kõrval, mis moodustavad ja loovad nö Eesti majanduse ime, on tulevikus oluline see, kuidas me suudame vähendada tööpuudust ning arendada haridust." Selge võimalus ja kohustus ettevõtetele endilegi...

Ja auhindadest ka.

Vastutustundliku ettevõtluse kategoorias tunnustati ühiskonna suhtes vastutustundlikke projekte. Kolme nominendi seast (Eesti Energia ENTRUM, taaraautomaatidel oleva nupu kaudu tuttav Aitan Lapsi algatus ning tasuta raamatupidamisnõu jagav rmp.ee) pälvis "esikoha" Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse edendamiseks suunatud algatus ENTRUM. Intervjuu võitjatega siin blogis juba õige pea.

Võibolla veelgi enam vastutustundliku ettevõtluse kui sellisega olid seotud jätkusuutliku arengu kategoorias nomineeritud ettevõtted - võidu viis koju ka meie indeksi, mõttekoja ning muudest tegemistest tuttav Põltsamaa Felix.  Nende puhul toodi eelkõige välja firma selge pikas perspektiivis planeerimine, järgides sealjuures vastutustundliku ettevõtluse printsiipe ja väärtusi ning kohaliku elu arengusse panustamine.

Tegevjuht Anti Orav lavalt: "On veel üks asi, mida ma naudin rohkem kui laval olemist - kui näen poes riiulite vahel inimesi meie ettevõtte tooteid ostmas või kassas lindile ladumas. Mul tulevad liblikad kõhtu! Vahel mulle tundub, et paneme ehk liiga suurt rõhku ümbritsevale ja kogukonnale. Aga, jumal tänatud, et on inimesi, kes tunnustavad selliselt äri tegemist."

Last but not the least. Noore ettevõtte kategoorias oli üks kolmest lõppvooru jõudnud nominendist Rando Piknker, kelle ettevõte Energest osales eelmisel aastal ka meie indeksis. Seekord pani tolle võiduajamise kinni aga moedisainer Lilli Jahilo, kes täiesti juhuslikult on ENTRUMi Lõuna-Eesti patroon.

Igal juhul - soe käepigistus ja õnned!

Infot lisaks: http://swedishbusinessawards.com/swba2011ee/

13.10.2011  Intervjuu Tallinna vastutustundliku ettevõtte auhinna võitjaga - Microsoft Eesti (1)

2011. aasta Tallinna vastutustundliku ettevõtte auhinna võitis Microsoft Eesti. Ettevõte on läbi aastate silma paistnud ka vastutustundliku ettevõtluse indeksis, on Eesti vastutustundlike ettevõtete mõttekoja liige ning muidu tegus teema edendaja Eestis.

Marko küsimustele vastas Tiina Viiderfeld, Microsoft Eesti haridus- ja toetustegevuste kooridnaator, kes ühtlasi ettevõtte peamine kõneisik vastutustundliku ettevõtluse teemadel. Milles väljendub Microsoft Eesti vastutustundlik tegutsemine? ehk siis, mis tõi teile selle auhinna? Microsoft Eesti on juba aastaid tähelepanu pööranud, et meie tegevuspõhimõtted

oleksid vastutundlikud – nii kogukonna, keskkonna, klientide kui ka meie töötajate suhtes. Lisaks oleme oma tegevustes pööranud palju tähelepanu sellele, et meie toetustegevused oleksid jätkusuutlikud ja mitte ainult nn ühe korra projektid, seetõttu oleme ka mitmeid ettevõtmisi – alates internetiohutuse sõnumi levitamisest kuni õpetajate koolitusteni, teinud aastaid.

Aga just viimasel aastal on mitmed toetusprojektid olnud seotud Tallinnaga. Oleme just Tallinna koolidele ja noortele tähelepanud pööranud oma tegevustes – alates sellest, et aidanud Tallinnas elavaid lapsi, kes ilma jäänud perekondlikkust hoolitsusest kuni selleni, et oleme tasuta koolitanud Tallinna kooliõpetajad. Samuti on sellel õppeaastal Pelgulinna gümnaasiumil hea võimalus tasuta osaleda rahvusvahelises innovaatilise kooli programmis.

Kui palju tuleb teie vastutustundliku ettevõtluse raamistik etteantuna rahvusvaheliselt tasandilt ja kui palju mänguruumi on kohapeal Eestis?

Microsofti väärtused ja toimimispõhimõtted – olla vastutustundlik – on kõikidel üksustel üle kogu Microsofti samad ja seda jälgitakse korporatsiooni tasandil. Näiteks, et ollakse korralikud maksukohuslased, milliste reeglite järgi toimuvad toetuste andmised, et ei oleks korruptsiooniohte, millised on tarnijatega lepingud jne. Kuid keda toetatakse ning milliseid tegevusi kogukonna jaoks tehakse, need on ikka kohaliku tasandi otsustada. Näiteks kas panustatakse puuetega inimeste toetamisele või keskkonnahoiu projektidesse, seda otsustab kohalik kontor.

Too palun välja võimalikult konkreetselt - kas ja millist mõõdetavat kasu on vastutustundliku ettevõtluse rakendamine Microsoft Estoniale toonud?

Kindlasti oleme saanud palju tunnustust oma koostööpartneritelt. Usun, et see mõjutanud ka rahuolu protsenti meie klientide ja müügipartnerite ja seas (mõõdame seda regulaarselt). Ja loomulikult on oluline, et kui meie inimesed ise panustavad vabatahtlikena meie heategevuslikesse algatustesse, siis see toob ka sära nende silmadele.

Kas sellistel konkurssidel võiksid osaleda ka ettevõtted, kes ei ole enda meelest veel väga tugevad selles teemas?

Kindlasti võiksid osaleda, sest alustuseks annab see ettevõttele hea ülevaate, mida nad on vastutustundlikkuse valdkonnas juba teinud ja mida veel peaks tegema. Ja kindlasti ei tohiks neid tegevusi vaadata lühiajaliste tegevustena, vaid kuidas vastutustundlikkuse printsiibid oleksid integreeritud ettevõtte põhitegevustesse. Lisaks sellele, et see loob töötajatele hea töökeskkonna, mille üle nad uhked on, siis loob see ettevõtte suhtes ka usalduse oma klientide, koostööpartnerite kui ka avalikkuse ees.

* * * * * 

Palju õnne, Microsoft Eesti!

12.10.2011  See on ju nii loomulik ja vana teema juba!

Paar päeva tagasi vestlesin telefonis 2011. aastal Pärnu kõige vastutustundlikuma ettevõtte tiitli saanud MS Balti Trafo juhi Jaanus Lubergiga. "Aga see on ju nii loomulik teema. Sellest on räägitud juba aastakümneid," oli tema põhisõnum, miks nende ettevõte vastutustundlikult tegutseb.

Tõepoolest, on väga suur ports neid ettevõtteid, kes täiesti loomulikult, ilma igasuguse strateegilise sisendita, käituvad igapäevaselt vägagi vastutustundlikult. Seal ei ole esmaseks põhjuseks teadlik maine tõstmine või võimalike negatiivsete mõjude minimeerimine - lihtsalt juhtide või omanike väärtushinnangud on sellised! Filosoofia ja ellusuhtumine.

Jaanus Luberg soovitas kõigil teistel ettevõtjatel ja juhtidel käia maailmas ringi ja vaadata, kuidas arenenud ühiskond asjadesse ja edevusse ära upub. "Võiksime ideaalis suunata oma vastutustundlikkuse pigem Hiina või India haridusse, loodushoidu - vot see oleks alles vastutustundlikkus!"

Lisaks tõi ta väga selge ärilise kasuna välja selle, et igapäevaselt oma klientidega vastutustundlikult käitumine, avatud suhtlemine ja lubaduste täitmine vähendab igasuguse kontrolli vajadust ja viib seetõttu suurema efektiivsuseni.

Sellised mõtted Pärnust, vastutustundlikelt tegijatelt.

07.10.2011  Ettevõtlusnädala ettekanne Pärnust

Eile tegin ettekande Pärnumaa ettevõtjatele sealsel ettevõtlusnädala parimate ettevõtete tunnustamisüritusel. Rääkisin vastutustundliku ettevõtluse rakendamise võimalikest põhjustest ja kasudest, tuues sisse Eesti ettevõtete näiteid ja tsitaate. Esitlus ise siin:

05.10.2011  Better society means better business!

Selline tabav mõte jäi mulle kõlama tänaselt ettevõtlusnädala vastutustundliku ettevõtluse teemaliselt seminarilt. Autoriks John Sullivan, TLÜ ettevõtlus- ja äriõppe keskusest, Texase mees, kes elanud Eestis juba 13 aastat. Tuleb välja, et õpetab muuhulgas ärieetikat.

Oma poolteise tunnise seminari jooksul katsus Sullivan osalejatele ära seletada, miks ettevõtted peaksid võtva vastutuste ühiskondlike kitsaskohtade lahendamises, olles tihti märksa efektiivsemad kui riik sama asja tegemisel.

Läbiv mõte oli ikka see, et ettevõte tegutseb keskkonnas, millest sõltub tema edukus - better society means better business! Ta võrdles sama mõtet ka tõusuveega, mis tõstab ühtlaselt kõiki vees olevaid paate.

Sullivan tõi välja, et kuigi see on OK, kui ettevõte peab enda esmaseks ülesandeks kasumi teenimist, siis sõltub iga ettevõte siiski ühiskonnast / kogukonnast, milles tegutseb. Seepärast peab iga ettevõte omalt poolt tagama selle, et ühiskonnal hästi läheks.

Ta kirjeldas lahti veel ühe huvitava mõttekäigu: nimelt üldiselt oleme me ju harjunud, et riik peaks tegelema kõiksugu ühiskondlike kitsaskohtade lahendamisega. Aga kust tuleb riigi raha? Ikka maksude maksjatelt, sh ettevõtetelt. Oma raha riigile andmise eest tahab iga ettevõte vastu kontrolli, mida selle rahaga tehakse. Kaudne kontroll on see, kui usaldada riiki, olenemata sealjuures väga kindel raha kasutamise tõhususes. Otsene kontroll on aga see kui ettevõte võtab ise vastutuse ja panustab probleemide lahendamisesse.

04.10.2011  Konverentsilt jäi kõlama: vastutustundlik ettevõtlus on pikaajaline investeering

Eile toimunud ettevõtlusnädala avakonverentsilt jäi Eesti ettevõtjate ning välisekspertide suust kõlama sõnum, et vastutustundlik ettevõtlus on pikaajaline investeering, mis kohati võib väljenduda suisa selles, kas ettevõte eksisteerib ka näiteks 10 või 20 aasta pärast. "Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?" tõi kokku enam kui 150 ettevõtte juhi ja eksperdi.

Ettevõtlusnädala avakonverentsi paneeldiskussioonis osalenud Eesti ettevõtjad rõhutasid, et vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühekordne projekt, vaid investeering ettevõtte pikaajalisse arengusse ja püsimajäämisse. Rahvusvahelisel turul konkureerides võib just sellest saada edu võti.

Eesti ettevõtete paneeldiskussioonis osalenud investeerimisfirma BaltCap finantsjuht Martin Kõdar rõhutas, et ettevõtted peavad hakkama vastutustundlikku tegutsemist käsitlema investeeringu mitte kuluna. „Põhjamaades ei ole täna enam võimalik müüa toodet/teenust ilma „rohelise sildita“ – mille poolest on see toode või teenus keskkonnale või ühiskonnale kasulik. Eestis on selline tendents hetkel nähtav vaid toiduainete nišis, kuid potentsiaali on igas valdkonnas,“ lisas Kõdar. „Täna tarbija juba oskab seda hinnata ja oodata. Põhjamaades inimesed näiteks usuvad sellesse ja on valmis rohkem maksma.“

Tallinki kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne soovitus Eesti ettevõtetele oli vaadelda vastutustundlikku ettevõtlust eelkõige oma tegevusvaldkonna ja äriliste sihtide põhiselt. „ Kui mõne aasta eest keskenduti veel välistele tegevustele nagu ürituste toetamine vms, siis täna keskendutakse ettevõtte väärtuste peegeldamisel sellele, mida ettevõte teeb oma põhitegevusena – töötajate heaolu, toote/teenuse elutsükkel, tihe ja läbipaistev suhtlus investoritega, sotsiaalne aruandlus.“ selgitas Lääne „ Kasutage ära oma kohta tarneahelas ja survestage ka oma koostööpartnereid vastutustundlikumaid valikuid tegema“.

Viru Keemia Grupi avalike suhete juht Julia Aleksandrova oli imestunud, et nende põhjalik vastutustundliku ettevõtluse aruandlus nii palju laineid on löönud: "Mujal Euroopas on see tavaline asi juba." Ta lisas: "VKG jaoks ei ole sotsiaalse vastutuse poliitika vahend oma toodete parimaks müümiseks - neid ostetakse niikuinii. Tahame areneda ning vastata kohalike Ida-Virumaa elanike ootustele. Meie piirkonna elanikud, kellest iga neljas on seotud VKG tootmistegevusega, on väga teadlikud keskkonnaalaste küsimuste osas. Me peame suutma vastama kõige keerulisemate küsimustele ja selle suhtlemise taga peab olema kindel ja konkreetne töö, mitte ainult sõnad või ilus maine."

Tekstiilitööstuse jääke innovaatiliselt rakendava moedisaineri Reet Aus’i soovitus on analüüsida iga toote olelusringi (life cycle assessment) – hinnata, milline on toote keskkonnamõju ning leida üles kitsaskohad, millega oleks vaja tegeleda. „Suur oli minu üllatus, kui avastasin, et minu toote kõige suurem keskkonnamõju on Eestis tarbitav energia – siinne põlevkivienergia,“ tõi Aus näite oma kogemustest. „Kui toodaksin oma toote Taanis, kus on kasutusel u. 60% taastuvenergiat ning lisaksin transpordikulud, oleks keskkonnamõju olnud siiski kordades väiksem.“

Kõik arutelus osalenud ettevõtted rõhutasid, et igal ettevõttel on tähtis endale teadvustada, kuidas tema tegevus mõjutab ümbritsevat inim- ja looduskeskkonda. Sisemine ja väline kommunikatsioon ühiskondliku üldise hoiaku muutmiseks ettevõtjate panusest on ettevõtete endi kätes.

15.09.2011  Uued tuuled Foorumis

Meie vastutustundliku ettevõtluse edendamise laiaulatuslik projekt saavutab saabuval sügisel-kevadel oma tippkiiruse. Taas tuleb indeks, septembris avame uue kodulehe ning valmib ka veebikoolitus, alustame CSR riikliku poliitika väljatöötamist ja teeme palju muud põnevat.

Ühtlasi on meie meeskond kasvanud kahe uue tegijaga. Tere tulemast Siisi ja Tiina-Katrina! Jaksu, edu ja sära!

Kogu projekti kommunikatsioon, indeksi ja koolituste läbiviimine, 3. oktoobri konverentsi korraldamine, heade näidete kogumiku valmimine ja mitu muud vajalikku asja peaks nüüd uue ja tõsise hoo sisse saama.

Jälgige mängu, õige pea tuleb põnevat infot uuendustest veel küll ja küll!

14.09.2011  Miks teeme ettevõtlusnädala konverentsi?

Oktoobri alguses taas toimuva iga-aastase ettevõtlusnädala raames korraldame meie ühe suurematsorti konverentsi. "Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?" on tõttöelda suisa selle ettevõtlusnädala peakonverents.

Kuna 2011. aasta nädala peateema on ettevõtluskultuur, siis sobib vastutustundlik ettevõtlus peakonverentsi teemaks väga hästi. Samateemalisi üritusi toimub nädala jooksul üle Eesti muide veel.

Meie konverents räägib konkreetselt sellest, kuidas läbi vastutustundliku ettevõtluse majanduslikult edukas olla. Eks vastav kultuur ettevõttes on eelduseks.

Üks põhjus konverentsi korraldamiseks on muidugi ka see, et viime koos MKMi ja EASiga läbi vastutustundliku ettevõtluse edendamise projekti Eestis. Nemad on aga tihedalt ettevõtlusnädala korraldamisega seotud, mistõttu tundus mõistlik kutsuda ettevõtete esindajad kokku teemal, mis ka nende jaoks olulisust saavutanud.

Rääkima oleme kutsunud Euroope Parlamendi ja Euroope Komisjoni selle teema eksperdid, lisaks IKEA kui suure ja vastutustundliku Skandinaavia ettevõtte. Lisks on paneeldiskussioonis ja ettekannetega kaasatud Eesti vastutustundliku ettevõtluse eksperdid ja parimad ettevõtted.

Konverentsi jooksul saab toimuma ka nn CSR MarketPlace, mille formaat Euroopast tuttav on - hea kogemusega vastutustundlikud Eesti ettevõtted jagavad oma praktikat ja näiteid osalejatega pauside ajal laada vormis.

13.09.2011  Vastutustundliku ettevõtluse blogi alustab

Koos uue kodulehega lükkame hoo sisse ka vastutustundliku ettevõtluse blogile. Paljud vastutustundliku ettevõtluse võrgustikud üle Euroopa kajastavad sarnaselt meile aktuaalset uudiste kaudu. Meie blogi eesmärk on aga pakkuda kasulikku ja põnevat teemakohast lisalugemist igal ajal.

Uudiste all kajastame konkreetseid tulevad ja toimunud üritusi, konkursse, räägime projektidest ja uuendustest. Blogi rolliks jääb eelkõige hariva sisu pakkumine vastutustundliku ettevõtlusest. Ja eks sekka räägime vabamas vormis ka oma tegemistest eri projektide ja tegevuste lõikes.

Blogipostitustega saad kõige paremini kursis olla uudiskirja kaudu (liitu paremal) või RSS voo tellides.