Blog

13.10.2011  Intervjuu Tallinna vastutustundliku ettevõtte auhinna võitjaga - Microsoft Eesti (1)

2011. aasta Tallinna vastutustundliku ettevõtte auhinna võitis Microsoft Eesti. Ettevõte on läbi aastate silma paistnud ka vastutustundliku ettevõtluse indeksis, on Eesti vastutustundlike ettevõtete mõttekoja liige ning muidu tegus teema edendaja Eestis.

Marko küsimustele vastas Tiina Viiderfeld, Microsoft Eesti haridus- ja toetustegevuste kooridnaator, kes ühtlasi ettevõtte peamine kõneisik vastutustundliku ettevõtluse teemadel. Milles väljendub Microsoft Eesti vastutustundlik tegutsemine? ehk siis, mis tõi teile selle auhinna? Microsoft Eesti on juba aastaid tähelepanu pööranud, et meie tegevuspõhimõtted

oleksid vastutundlikud – nii kogukonna, keskkonna, klientide kui ka meie töötajate suhtes. Lisaks oleme oma tegevustes pööranud palju tähelepanu sellele, et meie toetustegevused oleksid jätkusuutlikud ja mitte ainult nn ühe korra projektid, seetõttu oleme ka mitmeid ettevõtmisi – alates internetiohutuse sõnumi levitamisest kuni õpetajate koolitusteni, teinud aastaid.

Aga just viimasel aastal on mitmed toetusprojektid olnud seotud Tallinnaga. Oleme just Tallinna koolidele ja noortele tähelepanud pööranud oma tegevustes – alates sellest, et aidanud Tallinnas elavaid lapsi, kes ilma jäänud perekondlikkust hoolitsusest kuni selleni, et oleme tasuta koolitanud Tallinna kooliõpetajad. Samuti on sellel õppeaastal Pelgulinna gümnaasiumil hea võimalus tasuta osaleda rahvusvahelises innovaatilise kooli programmis.

Kui palju tuleb teie vastutustundliku ettevõtluse raamistik etteantuna rahvusvaheliselt tasandilt ja kui palju mänguruumi on kohapeal Eestis?

Microsofti väärtused ja toimimispõhimõtted – olla vastutustundlik – on kõikidel üksustel üle kogu Microsofti samad ja seda jälgitakse korporatsiooni tasandil. Näiteks, et ollakse korralikud maksukohuslased, milliste reeglite järgi toimuvad toetuste andmised, et ei oleks korruptsiooniohte, millised on tarnijatega lepingud jne. Kuid keda toetatakse ning milliseid tegevusi kogukonna jaoks tehakse, need on ikka kohaliku tasandi otsustada. Näiteks kas panustatakse puuetega inimeste toetamisele või keskkonnahoiu projektidesse, seda otsustab kohalik kontor.

Too palun välja võimalikult konkreetselt - kas ja millist mõõdetavat kasu on vastutustundliku ettevõtluse rakendamine Microsoft Estoniale toonud?

Kindlasti oleme saanud palju tunnustust oma koostööpartneritelt. Usun, et see mõjutanud ka rahuolu protsenti meie klientide ja müügipartnerite ja seas (mõõdame seda regulaarselt). Ja loomulikult on oluline, et kui meie inimesed ise panustavad vabatahtlikena meie heategevuslikesse algatustesse, siis see toob ka sära nende silmadele.

Kas sellistel konkurssidel võiksid osaleda ka ettevõtted, kes ei ole enda meelest veel väga tugevad selles teemas?

Kindlasti võiksid osaleda, sest alustuseks annab see ettevõttele hea ülevaate, mida nad on vastutustundlikkuse valdkonnas juba teinud ja mida veel peaks tegema. Ja kindlasti ei tohiks neid tegevusi vaadata lühiajaliste tegevustena, vaid kuidas vastutustundlikkuse printsiibid oleksid integreeritud ettevõtte põhitegevustesse. Lisaks sellele, et see loob töötajatele hea töökeskkonna, mille üle nad uhked on, siis loob see ettevõtte suhtes ka usalduse oma klientide, koostööpartnerite kui ka avalikkuse ees.

* * * * * 

Palju õnne, Microsoft Eesti!

05.10.2011  Better society means better business!

Selline tabav mõte jäi mulle kõlama tänaselt ettevõtlusnädala vastutustundliku ettevõtluse teemaliselt seminarilt. Autoriks John Sullivan, TLÜ ettevõtlus- ja äriõppe keskusest, Texase mees, kes elanud Eestis juba 13 aastat. Tuleb välja, et õpetab muuhulgas ärieetikat.

Oma poolteise tunnise seminari jooksul katsus Sullivan osalejatele ära seletada, miks ettevõtted peaksid võtva vastutuste ühiskondlike kitsaskohtade lahendamises, olles tihti märksa efektiivsemad kui riik sama asja tegemisel.

Läbiv mõte oli ikka see, et ettevõte tegutseb keskkonnas, millest sõltub tema edukus - better society means better business! Ta võrdles sama mõtet ka tõusuveega, mis tõstab ühtlaselt kõiki vees olevaid paate.

Sullivan tõi välja, et kuigi see on OK, kui ettevõte peab enda esmaseks ülesandeks kasumi teenimist, siis sõltub iga ettevõte siiski ühiskonnast / kogukonnast, milles tegutseb. Seepärast peab iga ettevõte omalt poolt tagama selle, et ühiskonnal hästi läheks.

Ta kirjeldas lahti veel ühe huvitava mõttekäigu: nimelt üldiselt oleme me ju harjunud, et riik peaks tegelema kõiksugu ühiskondlike kitsaskohtade lahendamisega. Aga kust tuleb riigi raha? Ikka maksude maksjatelt, sh ettevõtetelt. Oma raha riigile andmise eest tahab iga ettevõte vastu kontrolli, mida selle rahaga tehakse. Kaudne kontroll on see, kui usaldada riiki, olenemata sealjuures väga kindel raha kasutamise tõhususes. Otsene kontroll on aga see kui ettevõte võtab ise vastutuse ja panustab probleemide lahendamisesse.