Blog

13.10.2011  Intervjuu Tallinna vastutustundliku ettevõtte auhinna võitjaga - Microsoft Eesti (1)

2011. aasta Tallinna vastutustundliku ettevõtte auhinna võitis Microsoft Eesti. Ettevõte on läbi aastate silma paistnud ka vastutustundliku ettevõtluse indeksis, on Eesti vastutustundlike ettevõtete mõttekoja liige ning muidu tegus teema edendaja Eestis.

Marko küsimustele vastas Tiina Viiderfeld, Microsoft Eesti haridus- ja toetustegevuste kooridnaator, kes ühtlasi ettevõtte peamine kõneisik vastutustundliku ettevõtluse teemadel. Milles väljendub Microsoft Eesti vastutustundlik tegutsemine? ehk siis, mis tõi teile selle auhinna? Microsoft Eesti on juba aastaid tähelepanu pööranud, et meie tegevuspõhimõtted

oleksid vastutundlikud – nii kogukonna, keskkonna, klientide kui ka meie töötajate suhtes. Lisaks oleme oma tegevustes pööranud palju tähelepanu sellele, et meie toetustegevused oleksid jätkusuutlikud ja mitte ainult nn ühe korra projektid, seetõttu oleme ka mitmeid ettevõtmisi – alates internetiohutuse sõnumi levitamisest kuni õpetajate koolitusteni, teinud aastaid.

Aga just viimasel aastal on mitmed toetusprojektid olnud seotud Tallinnaga. Oleme just Tallinna koolidele ja noortele tähelepanud pööranud oma tegevustes – alates sellest, et aidanud Tallinnas elavaid lapsi, kes ilma jäänud perekondlikkust hoolitsusest kuni selleni, et oleme tasuta koolitanud Tallinna kooliõpetajad. Samuti on sellel õppeaastal Pelgulinna gümnaasiumil hea võimalus tasuta osaleda rahvusvahelises innovaatilise kooli programmis.

Kui palju tuleb teie vastutustundliku ettevõtluse raamistik etteantuna rahvusvaheliselt tasandilt ja kui palju mänguruumi on kohapeal Eestis?

Microsofti väärtused ja toimimispõhimõtted – olla vastutustundlik – on kõikidel üksustel üle kogu Microsofti samad ja seda jälgitakse korporatsiooni tasandil. Näiteks, et ollakse korralikud maksukohuslased, milliste reeglite järgi toimuvad toetuste andmised, et ei oleks korruptsiooniohte, millised on tarnijatega lepingud jne. Kuid keda toetatakse ning milliseid tegevusi kogukonna jaoks tehakse, need on ikka kohaliku tasandi otsustada. Näiteks kas panustatakse puuetega inimeste toetamisele või keskkonnahoiu projektidesse, seda otsustab kohalik kontor.

Too palun välja võimalikult konkreetselt - kas ja millist mõõdetavat kasu on vastutustundliku ettevõtluse rakendamine Microsoft Estoniale toonud?

Kindlasti oleme saanud palju tunnustust oma koostööpartneritelt. Usun, et see mõjutanud ka rahuolu protsenti meie klientide ja müügipartnerite ja seas (mõõdame seda regulaarselt). Ja loomulikult on oluline, et kui meie inimesed ise panustavad vabatahtlikena meie heategevuslikesse algatustesse, siis see toob ka sära nende silmadele.

Kas sellistel konkurssidel võiksid osaleda ka ettevõtted, kes ei ole enda meelest veel väga tugevad selles teemas?

Kindlasti võiksid osaleda, sest alustuseks annab see ettevõttele hea ülevaate, mida nad on vastutustundlikkuse valdkonnas juba teinud ja mida veel peaks tegema. Ja kindlasti ei tohiks neid tegevusi vaadata lühiajaliste tegevustena, vaid kuidas vastutustundlikkuse printsiibid oleksid integreeritud ettevõtte põhitegevustesse. Lisaks sellele, et see loob töötajatele hea töökeskkonna, mille üle nad uhked on, siis loob see ettevõtte suhtes ka usalduse oma klientide, koostööpartnerite kui ka avalikkuse ees.

* * * * * 

Palju õnne, Microsoft Eesti!

12.10.2011  See on ju nii loomulik ja vana teema juba!

Paar päeva tagasi vestlesin telefonis 2011. aastal Pärnu kõige vastutustundlikuma ettevõtte tiitli saanud MS Balti Trafo juhi Jaanus Lubergiga. "Aga see on ju nii loomulik teema. Sellest on räägitud juba aastakümneid," oli tema põhisõnum, miks nende ettevõte vastutustundlikult tegutseb.

Tõepoolest, on väga suur ports neid ettevõtteid, kes täiesti loomulikult, ilma igasuguse strateegilise sisendita, käituvad igapäevaselt vägagi vastutustundlikult. Seal ei ole esmaseks põhjuseks teadlik maine tõstmine või võimalike negatiivsete mõjude minimeerimine - lihtsalt juhtide või omanike väärtushinnangud on sellised! Filosoofia ja ellusuhtumine.

Jaanus Luberg soovitas kõigil teistel ettevõtjatel ja juhtidel käia maailmas ringi ja vaadata, kuidas arenenud ühiskond asjadesse ja edevusse ära upub. "Võiksime ideaalis suunata oma vastutustundlikkuse pigem Hiina või India haridusse, loodushoidu - vot see oleks alles vastutustundlikkus!"

Lisaks tõi ta väga selge ärilise kasuna välja selle, et igapäevaselt oma klientidega vastutustundlikult käitumine, avatud suhtlemine ja lubaduste täitmine vähendab igasuguse kontrolli vajadust ja viib seetõttu suurema efektiivsuseni.

Sellised mõtted Pärnust, vastutustundlikelt tegijatelt.

07.10.2011  Ettevõtlusnädala ettekanne Pärnust

Eile tegin ettekande Pärnumaa ettevõtjatele sealsel ettevõtlusnädala parimate ettevõtete tunnustamisüritusel. Rääkisin vastutustundliku ettevõtluse rakendamise võimalikest põhjustest ja kasudest, tuues sisse Eesti ettevõtete näiteid ja tsitaate. Esitlus ise siin:

05.10.2011  Better society means better business!

Selline tabav mõte jäi mulle kõlama tänaselt ettevõtlusnädala vastutustundliku ettevõtluse teemaliselt seminarilt. Autoriks John Sullivan, TLÜ ettevõtlus- ja äriõppe keskusest, Texase mees, kes elanud Eestis juba 13 aastat. Tuleb välja, et õpetab muuhulgas ärieetikat.

Oma poolteise tunnise seminari jooksul katsus Sullivan osalejatele ära seletada, miks ettevõtted peaksid võtva vastutuste ühiskondlike kitsaskohtade lahendamises, olles tihti märksa efektiivsemad kui riik sama asja tegemisel.

Läbiv mõte oli ikka see, et ettevõte tegutseb keskkonnas, millest sõltub tema edukus - better society means better business! Ta võrdles sama mõtet ka tõusuveega, mis tõstab ühtlaselt kõiki vees olevaid paate.

Sullivan tõi välja, et kuigi see on OK, kui ettevõte peab enda esmaseks ülesandeks kasumi teenimist, siis sõltub iga ettevõte siiski ühiskonnast / kogukonnast, milles tegutseb. Seepärast peab iga ettevõte omalt poolt tagama selle, et ühiskonnal hästi läheks.

Ta kirjeldas lahti veel ühe huvitava mõttekäigu: nimelt üldiselt oleme me ju harjunud, et riik peaks tegelema kõiksugu ühiskondlike kitsaskohtade lahendamisega. Aga kust tuleb riigi raha? Ikka maksude maksjatelt, sh ettevõtetelt. Oma raha riigile andmise eest tahab iga ettevõte vastu kontrolli, mida selle rahaga tehakse. Kaudne kontroll on see, kui usaldada riiki, olenemata sealjuures väga kindel raha kasutamise tõhususes. Otsene kontroll on aga see kui ettevõte võtab ise vastutuse ja panustab probleemide lahendamisesse.

04.10.2011  Konverentsilt jäi kõlama: vastutustundlik ettevõtlus on pikaajaline investeering

Eile toimunud ettevõtlusnädala avakonverentsilt jäi Eesti ettevõtjate ning välisekspertide suust kõlama sõnum, et vastutustundlik ettevõtlus on pikaajaline investeering, mis kohati võib väljenduda suisa selles, kas ettevõte eksisteerib ka näiteks 10 või 20 aasta pärast. "Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?" tõi kokku enam kui 150 ettevõtte juhi ja eksperdi.

Ettevõtlusnädala avakonverentsi paneeldiskussioonis osalenud Eesti ettevõtjad rõhutasid, et vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühekordne projekt, vaid investeering ettevõtte pikaajalisse arengusse ja püsimajäämisse. Rahvusvahelisel turul konkureerides võib just sellest saada edu võti.

Eesti ettevõtete paneeldiskussioonis osalenud investeerimisfirma BaltCap finantsjuht Martin Kõdar rõhutas, et ettevõtted peavad hakkama vastutustundlikku tegutsemist käsitlema investeeringu mitte kuluna. „Põhjamaades ei ole täna enam võimalik müüa toodet/teenust ilma „rohelise sildita“ – mille poolest on see toode või teenus keskkonnale või ühiskonnale kasulik. Eestis on selline tendents hetkel nähtav vaid toiduainete nišis, kuid potentsiaali on igas valdkonnas,“ lisas Kõdar. „Täna tarbija juba oskab seda hinnata ja oodata. Põhjamaades inimesed näiteks usuvad sellesse ja on valmis rohkem maksma.“

Tallinki kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne soovitus Eesti ettevõtetele oli vaadelda vastutustundlikku ettevõtlust eelkõige oma tegevusvaldkonna ja äriliste sihtide põhiselt. „ Kui mõne aasta eest keskenduti veel välistele tegevustele nagu ürituste toetamine vms, siis täna keskendutakse ettevõtte väärtuste peegeldamisel sellele, mida ettevõte teeb oma põhitegevusena – töötajate heaolu, toote/teenuse elutsükkel, tihe ja läbipaistev suhtlus investoritega, sotsiaalne aruandlus.“ selgitas Lääne „ Kasutage ära oma kohta tarneahelas ja survestage ka oma koostööpartnereid vastutustundlikumaid valikuid tegema“.

Viru Keemia Grupi avalike suhete juht Julia Aleksandrova oli imestunud, et nende põhjalik vastutustundliku ettevõtluse aruandlus nii palju laineid on löönud: "Mujal Euroopas on see tavaline asi juba." Ta lisas: "VKG jaoks ei ole sotsiaalse vastutuse poliitika vahend oma toodete parimaks müümiseks - neid ostetakse niikuinii. Tahame areneda ning vastata kohalike Ida-Virumaa elanike ootustele. Meie piirkonna elanikud, kellest iga neljas on seotud VKG tootmistegevusega, on väga teadlikud keskkonnaalaste küsimuste osas. Me peame suutma vastama kõige keerulisemate küsimustele ja selle suhtlemise taga peab olema kindel ja konkreetne töö, mitte ainult sõnad või ilus maine."

Tekstiilitööstuse jääke innovaatiliselt rakendava moedisaineri Reet Aus’i soovitus on analüüsida iga toote olelusringi (life cycle assessment) – hinnata, milline on toote keskkonnamõju ning leida üles kitsaskohad, millega oleks vaja tegeleda. „Suur oli minu üllatus, kui avastasin, et minu toote kõige suurem keskkonnamõju on Eestis tarbitav energia – siinne põlevkivienergia,“ tõi Aus näite oma kogemustest. „Kui toodaksin oma toote Taanis, kus on kasutusel u. 60% taastuvenergiat ning lisaksin transpordikulud, oleks keskkonnamõju olnud siiski kordades väiksem.“

Kõik arutelus osalenud ettevõtted rõhutasid, et igal ettevõttel on tähtis endale teadvustada, kuidas tema tegevus mõjutab ümbritsevat inim- ja looduskeskkonda. Sisemine ja väline kommunikatsioon ühiskondliku üldise hoiaku muutmiseks ettevõtjate panusest on ettevõtete endi kätes.

14.09.2011  Miks teeme ettevõtlusnädala konverentsi?

Oktoobri alguses taas toimuva iga-aastase ettevõtlusnädala raames korraldame meie ühe suurematsorti konverentsi. "Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?" on tõttöelda suisa selle ettevõtlusnädala peakonverents.

Kuna 2011. aasta nädala peateema on ettevõtluskultuur, siis sobib vastutustundlik ettevõtlus peakonverentsi teemaks väga hästi. Samateemalisi üritusi toimub nädala jooksul üle Eesti muide veel.

Meie konverents räägib konkreetselt sellest, kuidas läbi vastutustundliku ettevõtluse majanduslikult edukas olla. Eks vastav kultuur ettevõttes on eelduseks.

Üks põhjus konverentsi korraldamiseks on muidugi ka see, et viime koos MKMi ja EASiga läbi vastutustundliku ettevõtluse edendamise projekti Eestis. Nemad on aga tihedalt ettevõtlusnädala korraldamisega seotud, mistõttu tundus mõistlik kutsuda ettevõtete esindajad kokku teemal, mis ka nende jaoks olulisust saavutanud.

Rääkima oleme kutsunud Euroope Parlamendi ja Euroope Komisjoni selle teema eksperdid, lisaks IKEA kui suure ja vastutustundliku Skandinaavia ettevõtte. Lisks on paneeldiskussioonis ja ettekannetega kaasatud Eesti vastutustundliku ettevõtluse eksperdid ja parimad ettevõtted.

Konverentsi jooksul saab toimuma ka nn CSR MarketPlace, mille formaat Euroopast tuttav on - hea kogemusega vastutustundlikud Eesti ettevõtted jagavad oma praktikat ja näiteid osalejatega pauside ajal laada vormis.