Blog

25.01.2012  Eesti tarbija väärtustab ettevõtete vastutustundlikku tegevust, kuid hoiab ise jätkusuutlikkuse pealt raha kokku

Aarhuse Ülikooli ärikommunikatsiooni üliõpilane Maarja-Eeva Mändmets uuris Eesti tarbijate teadlikkust ja suhtumist vastutustundlikku ettevõtlusesse ning jagab siinkohal oma uuringu tulemusi.

Aastast aastasse kasvav vastutustundliku ettevõtluse indeksis osalevate firmade arv viitab ärisektori suurenenud huvile vastutustundliku ettevõtluse (VE) vastu. Kuid kuidas hindavad ettevõtete jõupingutusi Eesti tarbijad ning kas eestlased on üldse VE´st teadlikud?

130-ne osaleja põhjal läbiviidud uuringust selgus, et ettevõtete vastutustundlik tegutsemine on vastajatele oluline. Hinnates erinevate VE valdkondade olulisust tarbijatele ja ettevõtjatele, võib täheldada üksmeelt. Läbiviidud uuringu tulemusi viimase VE indeksi tulemustega võrreldes selgus, et ettevõtete turu-, töö- ja looduskeskkonna-alane tegevus on nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks olulisem kui kogukonna-alane tegevus. 

Küll aga on tarbijate VE-alane teadlikkus madal – vaid 44% vastanutest kinnitasid, et on VE-st varem kuulnud. Olulisemate allikatena märgiti ülikooli/kooli, meediat ning teisi inimesi. Teadlikkust aitaks tõsta vastutustundliku ettevõtluse sügavam integreerimine ülikoolide õppekavadesse, seda eriti äri- ja meedia valdkondades. Kuna teadlikkust on lihtsam muuta kui hoiakuid, siis võib eeldada, et VE-alase kommunikatsiooniga on võimalik mõjutada eestlaste tarbimiskäitumist positiivses suunas.    

Vastajatelt uuriti ka nende enda jätkusuutliku käitumise kohta. Rahalisi kulutusi mitte-kaasatoovates tegevustes (nt prügi sorteerimine, kilekottide ja riideesemete taaskasutamine jne) näitasid tulemused mõõdukat aktiivsust. Rahalisi kulutusi nõudvates jätkusuutlikes tegevustes (nt ökoloogilise toidu ostmine, püsiannetused heategevuseks jne) olid vastajad vähemaktiivsed. Seda võib põhjendada asjaoluga, et 61% vastajatest olid tudengid, kellel ei ole suuri rahalisi ressursse. Mõõdukas mitte-rahaline jätkusuutlik käitumine ning samas kõrge hinnang VE-se olulisusele võib viidata potentsiaalsetele vastuoludele hoiakute ja tegeliku käitumise vahel, eriti kuna küsitluse kui meetodi miinuseks on võimalik vastuste kallutatus sotsiaalsete normide suunas.

Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.
   
Maarja-Eeva Mändmets