Kuvatakse postitused sildiga: konverents (Loobu sildi valikust)
Atom RSS

02.11.2012  Mitmekesisus ettevõttes - mõtteid konverentsilt

Sildid: mitmekesisus, vastutustundlik ettevõtlus, töökeskkond, konverents

Osalen eile ja täna toimuval konverentsil "Mitmekesisus ettevõttes", mida korraldab Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut. Jagan siinkohal mõningaid mõtteid, mis konverentsilt kõlama jäid.

1. päev:

Kair Käsper, projekti "Erinevus rikastab" (selle raames konverents ka toimub) juht rääkis oma avaettekandes mitmekesisuse teema hetkeolukorrast ettevõtluses üldiselt ning tutvustas ideed, mille kohaselt allkirjastavad 17 ettevõtet konverentsi raames Mitmekesisuse kokkuleppe. Mõned mõtted tema jutust:

  • Mitmekesisus ettevõttes ja vastutustundlik ning sotsiaalne ettevõtlus käivad käsikäes. Mitmekesisuse temaatika on mujal maailmas tihti firmade vastutustundliku ettevõtluse strateegia osa.
  • Mitmekesisusele tähelepanu pööramine toob ka ärilist kasu. On mitmeid uuringuid, mis tõestavad, et see võib kasu tuua ka juba lühiajaliselt. Teema on ju osa ettevõtte kultuurist, mis omakorda tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse. See teema - ettevõtete kasu - ongi konverentsi fookuseks.
  • Meie ühiskond on ajas üha mitmekesisem. Samas, mida mitmekesisem ühiskond on, seda rohkem on erinevate huvidega tarbijaid. Ettevõtete jaoks on küsimus, kuidas osata nendeni jõuda. Võimalikud kasud: kuidas näiteks suhelda klientidega paremini ja leida ka uusi kliente (vanem generatsioon, vene keelne elanikkond).
  • Tänases demograafilises situatsioonis peaks ettevõtete jaoks olema teema näiteks see, kuidas saada hakkama kättejõudva rahva vananemisega. Veelgi täpsemalt, kuidas näiteks korraldada töö ettevõttes sedasi, et ka vanem töötajaskond saaks kauem (aastaid) oma tööd teha.
  • Eesti ettevõtted peaksid inimressursi teemad pikas perspektiivis vaatama, mitte vaid tänases olema - meie jaoks on nii vananemine kui ka väljaränne olulised küsimused.

2. novembril konverentsi raames allkirjastatava kokkuleppega võtavad 17 ettevõtet oma vabatahtlikuks eesmärgiks mitmekesisuse teemale rohkem rõhku pöörata. Kokkulepe on ettevõtete jaoks võimalus näha teemad terviklikult ning saavutada seeläbi suurem mõju.

Järgnevad 1. päeva mõtted on võetud projekti ja konverentsi Facebooki lehelt:

Scandic Grupi näide, Magnus Berglund:

Magnus Berglund, ligipääsetavuse tagamise volinik Scandic Grupist, tõi näite, kuidas vahel võidakse ka puuetega inimestele mõeldes teha valeotsuseid – näiteks ehitatakse liikumispuudega inimeste tualettruum, aga selle ust ei saa ratastoolist avada või on võimatu ulatuda paberirullini. Selline võib vabalt olla reaalsus, kui on väike teadlikkus ja pole kaasatud puudega inimesi neile mõeldu väljatöötamisse.

Scandic nägi aga mitmekesisuse edendamises, näiteks puuetega inimestele oma hotellide mugavaks ja ligipääsetavaks tegemises, lisaks väärtuste edendamisele ka reaalset võimalust laiendada klientide baasi ja teenida kasumit. Õnnestus!

Paneeldiskussioon:

Casper Herler, Borenius Ltd: „Meil, ja üldiselt advokaadibüroodes, on naisi tööl küll, kuid neid jääb järjest vähemaks, mida lähemalt me juhtimisastmestikku vaatame. Päris tipus on vaid üksikud naised. Selline olukord ei olnud ega ole kasulik meie ärile ja sellest sai meie alguspunkt mitmekesisuse edendamisele.“

Bruno Jolly, Rail Gourmet Belgium: „Mitmekesisusega tegelemine ei lõpe kunagi, kuna muutuvad nii probleemid kui inimesed kui ka majanduskeskkond. Mõned aastad tagasi oli teema meile oluline värbamise aspektist, täna on meie jaoks aga oluline vanuselise tasakaalu leidmine oma töötajaskonnas, nimelt soovime ettevõttesse tuua rohkem vanemaid ja kogenenumaid töötajaid.“

Rachid Bensahnoune, mitmekesisuse valdkonna rahvusvahelise taseme personalijuht L’oréal'is, näitas just, et nende toodetel on peal pimekiri. Ikka selleks, et tooted jõuaks rohkemate inimesteni. Sellise lahenduse väljatöötamine polnud kallis, kasu nii rahas kui maines aga kordi suurem.

Rachid L’oréal'ist tunnistab, et nende järgmine eesmärk on saada lisaks juba olemasolevale miljardile kliendile juurde veel miljard klienti ning see tuleviku miljard sünnib täna pigem Aafrika riikides või Euroopas peredes, kus vanemate endi etniline taust on väga mitmekesine. Seega on mitmekesisusega tegelemine ka omamoodi tegelemine homsega, ettevõtte pikaajaline strateegia, kus osaks enda töötajate mitmekesisuse tunnustamine ning värbamisprotsessis maailma reaalsusega arvestamine.

Amanda Rice mainis, et BBC teeb koostööd lisaks oma töötajatele ka LGBT kogukonnaga, et olla kindel, et nad tööandjana suudaks oma LGBT töötajatele pakkuda turvalist, meeldivat ja kiusamisvaba keskkonda.

 

2. päev:

Mõtteid konverentsi teise päeva hommikuselt arvamuseliidrite arutelult: kuidas saavutada mitmekesisust ettevõtetes, mida selleks teha (NB! tegemist ei ole arutelus osalejate sõna-sõnalt öeldud lausetega).

Riina Varts:

  • Tegelikult on meil ettevõtetes ju täna juba palju häid näiteid.
  • Näiteks erivajadustega inimesed on ju kasutamata tööjõu ressurss. Paljud ratastoolis inimesed elavad ju arvutis - samas meie IT turul on tööjõu puudus.
  • Kui me nt puuetega inimeste kaasamisel teeme kulu (nt töökeskkonna muutmine), siis ma tahaksin näidata, et see tuleb kordades tagasi - need inimesed on väga pühendunud töötajad.
  • Eesti Vabariigi strateegilised eesmärgid peaksid esmalt suures plaanis paika saama,
  • Sotsiaalse vastutustundlikkuse teemaga tegelevad ühiskonnas suhtekorraldajad ja turunduajad - see on minu meelest probleem. Samas teemaga tegeletakse palju, aga enamasti juhtkonnad ei ole kaasatud. Sellega peaks tegelema.
  • Kokkuleppele allakirjutajatele: loodetavasti teete seda teadlikult ja täie usuga ning tippjuhid on asjaga kaasas.

Iivi Anna Masso

  • Peame aru saama, et teistsugused inimesed on samamoodi väärtuse loojad. Seni kasutamata potentsiaal.
  • Küsimus ei ole selles, et firmad diskrimineeriksid selle pinnal. Pigem on asi selles, et ühiskondliku üldise hoiaku tõttu inimene jätab siia Eestisse tulemata või kuhugile kandideerimata.
  • Kokkuleppele alla kirjtuajatele: ärge vaid deklareerige, vaid tegutsega ka selle järgi!

Priit Hõbemägi

  • Ettevõtetes võiks teema edendamisel aidata nt laiemate eesmärkide seadmine, mis võiks ka nt riiklikul tasemel tehtud olla - kuhu maale võiksime olla mingil ajal olla jõudnud mitmekesisuse saavutamisel. See võiks olla mõistlik. Saavutajaid võiks tunnustada! Sunniga saavutamine ei ole hea.
  • Vaadates asja ettevõtte seest - palju on võimalik ära teha! Kui sellega kaasnevad ka lisakulud (nt ümberehitused kontoris), siis see ei ole ju ületamatu.
  • Tööstusharude liitude kaudu lähenemine võiks olla võimalus. Aga mitte liidud eraldi, vaid esmalt vaja teema keskselt läbi rääkida ja raamistik ette anda - nt mida me üldse "mitmekesisuse" all mõtlema ja ei mõtle + millised on eesmärgid.
  • Kokkuleppele allakirjutajad - rääkige sellest edaspidi kõva häälega!

 

Mõtted pärastlõunaselt paneeldiskussioonilt: (NB! tegemist ei ole arutelus osalejate sõna-sõnalt öeldud lausetega)

Mindaugas Ubartas, Tele2 tegevjuht

  • Tsiteerides teisi: Euroopa ühiskond on "kookuspähkli" ühiskond - raske on sisse pääseda, aga kui oled sees, on võimalik pääseda kõige keskmesse (nt tähtsale ametikohale, seotuks ja kaasatuks vms). USA ühiskond on nagu "virsiku" ühiskond - kerge on sisse pääseda, aga tuumani keeruline jõuda.
  • Kvootide asemel peaks värbamisel pigem hindama tahet, väärtusi, suhtumist ja oskusi. Iga töö jaoks on ideaalne inimene olemas - enamasti tuleb lihtsalt sügavamale vaadata iga kandidaadi puhul, kui ka kohe alguses ei tundu sobivat.
  • Ettevõtted võiksid värvata välismaal kogemusi omandavaid / omandanud noori teadlikumalt.

Tiit Paananen, Skype Eesti juht

  • Kirju seltskonnaga tulevad mured tihti päevakorrale. Tehnoloogiafirmas tekib tihti konflik inseneride ja turunduse vahel. Teine põhjus on sotsiaal-geograafiline - 50 rahvusest töötajaid kokku. Selle tulemus - näiteks sünnist saati maailmas ringi reisinud inimsed räägivad inimestega, kes on pea kogu elu elanud raudse eesriide taga ja sealt sünnib palju eri arvamusi. Kolmas põhjus arusaamatusteks tuleb sellest, kes kui kaua on ettevõttes töötanud - arusaam on erinev. Kuidas on seda püütud juhtida: firmas on olnud alati väärtused olulisel kohal, asjad tuuakse kokku väärtustega põhiselt. On-boarding süsteemi käigis on pööratud teemale palju tähelepanu - ühtse arusaama tekitamiseks ja väärtuste selgitamiseks.
  • Multikultuurses ettevõttes koheldakse inimesi nii nagu tema seda tahab (vastuseks Priit Perensi 4. mõttele, vt allpool).
  • Kvoote ei ole ja ei tule ka - talupojamõistus asendab seda. Samas tähelepanu tuleb pöörata sellele, kui heterogeensed on tiimid - kas on vajalik mitmekesisus olemas.

Priit Perens, Swedbank Eesti peadirektor

  • Kaaskodaniku lugupidamisest ja kohtlemisest (nii nagu tahad, et sind koheldakse) hakkab võrdõiguslikkus / mitmekesisus pihta.
  • Küsimus, kas võrdõiguslikkus peaks olema normide ja kvootidega reguleeritud. Norme pole vaja seaduse mõttes, aga käitumise koodeksist (code of conduct) võiks küll kasu olla.  Seda ei välista.
  • Oleme rahvusvaheline pank ja tegeleme teema adresseerimisega. Tegeleme mitmekesisuse plaani loomisega järgmiseks 3 aastaks. Eri sidusgruppide võrdne kohtlemine on oluline. Lisaks on e-koolitus uutele juhtidele, sh see teema sees. Tahetakse teha terve töökeskkonna koolitusmoodul uutele tööletulijatele.
  • Mitmekesisus on hea, aga inimesed kipuvad tihti enda ümber koondama enda sarnaseid inimesi.
  • Meil Eestis on õnn mitte omada rahvuslikku päritud hierarhiat - inimesed tunnevad end seetõttu võrdsena. Paljudes teistes riikides on hierarhia tunnetus tugevam (nt Rootsi ja Leedu sh).
     

Mitmekesisuse majanduslik mõju. Iivi Anna Masso moderaatorina: Tihti peetakse seda koormaks - "me peame tegelam kasumi teenimisega, mitte muudele asjadele tähelepanu pöörama".

Panelistid:

Priit Perens: Mitmekesisus on jätkusuutlikkuse üks osa. Me loome eetiliselt paremat ja stabiilsemat ühiskonda. Me saame rohkem usaldada inimesi ja ettevõtteid, kellega me töötame. Meie oleme puhtalt usaldusäris - mida rohkem on klientidega vastastikkust usaldust, seda parem. "Vastutustundlikkus on hea äri," nagu Robert Kitt Swedbankist ütleb.

Tiit Paananen: Ühe koolitusel õpus eri tiimid pidid näitama, kui hästi omandati teema. Tiimid, kus oli rohkem naisi, said parema tulemuse. Heterogeensus väldib ühesuguseid mustreid ja on edukam seega. Rahvusvahelise ettevõtte puhul peavad eri taustaga klientidega tegelema sama taustaga töötajad.

Mindaugas Ubartas: Jah, sel on positiivne kasu kasumlikkusele. Ilma mitmekesisuseta oleks vähem ideid, rohkem eksimusi, rohkem automaatset konsensust. Rääkides jätkusuutlikkusest, vastan mitmekesisusele on diskrimineerimine. Peame tegema äri sedasi, et tulevased generatsioonid suudaksid samamoodi äri teha. Kui hakkame kedagi diskrimineerima, ei taga me jätkusuutlikkust.

Küsimus saalist: mida kogu see teema väike-ettevõtete jaoks tähendab?

Tiit Paananen: Kui me Eestit vaatame, siis peagi ei jätku meil tööjõudu ja makse ei laeku piisavalt seetõttu. Peame kindlasti inimesi sisse tooma peagi. Väikestes ettevõtetes - keegi tema kollektiivis järgmise kümnekonna aasta jooksul on väljaspoolt Eestit tulnud inimene. Pigem teha selleks ettevalmistusi juba praegu.

Priit Perens: Väike-ettevõte ei ole mingi erand. On võimalik saada oluliselt parem tulemus kui on mitmekesine ja avatud kollektiiv. Väikeses kollektiivis halva mikrokliimaga kõvasti kehvem töötada kui suures.

Mindaugas Ubartas: Tuleb ära unustada sõprade palkamine ja laiemalt vaadata.

 

Lisa kommentaar

04.10.2011  Konverentsilt jäi kõlama: vastutustundlik ettevõtlus on pikaajaline investeering

Sildid: konverents, ettevõtlusnädal, baltcap, viru keemia grupp, tallink, reet aus, luulea lääne, martin kõdar, julia alaksandrova, investeering

Eile toimunud ettevõtlusnädala avakonverentsilt jäi Eesti ettevõtjate ning välisekspertide suust kõlama sõnum, et vastutustundlik ettevõtlus on pikaajaline investeering, mis kohati võib väljenduda suisa selles, kas ettevõte eksisteerib ka näiteks 10 või 20 aasta pärast. "Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?" tõi kokku enam kui 150 ettevõtte juhi ja eksperdi.

Ettevõtlusnädala avakonverentsi paneeldiskussioonis osalenud Eesti ettevõtjad rõhutasid, et vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühekordne projekt, vaid investeering ettevõtte pikaajalisse arengusse ja püsimajäämisse. Rahvusvahelisel turul konkureerides võib just sellest saada edu võti.

Eesti ettevõtete paneeldiskussioonis osalenud investeerimisfirma BaltCap finantsjuht Martin Kõdar rõhutas, et ettevõtted peavad hakkama vastutustundlikku tegutsemist käsitlema investeeringu mitte kuluna. „Põhjamaades ei ole täna enam võimalik müüa toodet/teenust ilma „rohelise sildita“ – mille poolest on see toode või teenus keskkonnale või ühiskonnale kasulik. Eestis on selline tendents hetkel nähtav vaid toiduainete nišis, kuid potentsiaali on igas valdkonnas,“ lisas Kõdar. „Täna tarbija juba oskab seda hinnata ja oodata. Põhjamaades inimesed näiteks usuvad sellesse ja on valmis rohkem maksma.“


Tallinki kommunikatsioonijuhi Luulea Lääne soovitus Eesti ettevõtetele oli vaadelda vastutustundlikku ettevõtlust eelkõige oma tegevusvaldkonna ja äriliste sihtide põhiselt. „ Kui mõne aasta eest keskenduti veel välistele tegevustele nagu ürituste toetamine vms, siis täna keskendutakse ettevõtte väärtuste peegeldamisel sellele, mida ettevõte teeb oma põhitegevusena – töötajate heaolu, toote/teenuse elutsükkel, tihe ja läbipaistev suhtlus investoritega, sotsiaalne aruandlus.“ selgitas Lääne „ Kasutage ära oma kohta tarneahelas ja survestage ka oma koostööpartnereid vastutustundlikumaid valikuid tegema“.

Viru Keemia Grupi avalike suhete juht Julia Aleksandrova oli imestunud, et nende põhjalik vastutustundliku ettevõtluse aruandlus nii palju laineid on löönud: "Mujal Euroopas on see tavaline asi juba." Ta lisas: "VKG jaoks ei ole sotsiaalse vastutuse poliitika vahend oma toodete parimaks müümiseks - neid ostetakse niikuinii. Tahame areneda ning vastata kohalike Ida-Virumaa elanike ootustele. Meie piirkonna elanikud, kellest iga neljas on seotud VKG tootmistegevusega, on väga teadlikud keskkonnaalaste küsimuste osas. Me peame suutma vastama kõige keerulisemate küsimustele ja selle suhtlemise taga peab olema kindel ja konkreetne töö, mitte ainult sõnad või ilus maine."

Tekstiilitööstuse jääke innovaatiliselt rakendava moedisaineri Reet Aus’i soovitus on analüüsida iga toote olelusringi (life cycle assessment) – hinnata, milline on toote keskkonnamõju ning leida üles kitsaskohad, millega oleks vaja tegeleda. „Suur oli minu üllatus, kui avastasin, et minu toote kõige suurem keskkonnamõju on Eestis tarbitav energia – siinne põlevkivienergia,“ tõi Aus näite oma kogemustest. „Kui toodaksin oma toote Taanis, kus on kasutusel u. 60% taastuvenergiat ning lisaksin transpordikulud, oleks keskkonnamõju olnud siiski kordades väiksem.“


Kõik arutelus osalenud ettevõtted rõhutasid, et igal ettevõttel on tähtis endale teadvustada, kuidas tema tegevus mõjutab ümbritsevat inim- ja looduskeskkonda. Sisemine ja väline kommunikatsioon ühiskondliku üldise hoiaku muutmiseks ettevõtjate panusest on ettevõtete endi kätes.

Lisa kommentaar

14.09.2011  Miks teeme ettevõtlusnädala konverentsi?

Sildid: konverents, ettevõtlusnädal, marketplace

Oktoobri alguses taas toimuva iga-aastase ettevõtlusnädala raames korraldame meie ühe suurematsorti konverentsi. "Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?" on tõttöelda suisa selle ettevõtlusnädala peakonverents.

Kuna 2011. aasta nädala peateema on ettevõtluskultuur, siis sobib vastutustundlik ettevõtlus peakonverentsi teemaks väga hästi. Samateemalisi üritusi toimub nädala jooksul üle Eesti muide veel.

Meie konverents räägib konkreetselt sellest, kuidas läbi vastutustundliku ettevõtluse majanduslikult edukas olla. Eks vastav kultuur ettevõttes on eelduseks.

Üks põhjus konverentsi korraldamiseks on muidugi ka see, et viime koos MKMi ja EASiga läbi vastutustundliku ettevõtluse edendamise projekti Eestis. Nemad on aga tihedalt ettevõtlusnädala korraldamisega seotud, mistõttu tundus mõistlik kutsuda ettevõtete esindajad kokku teemal, mis ka nende jaoks olulisust saavutanud.

Rääkima oleme kutsunud Euroope Parlamendi ja Euroope Komisjoni selle teema eksperdid, lisaks IKEA kui suure ja vastutustundliku Skandinaavia ettevõtte. Lisks on paneeldiskussioonis ja ettekannetega kaasatud Eesti vastutustundliku ettevõtluse eksperdid ja parimad ettevõtted.

Konverentsi jooksul saab toimuma ka nn CSR MarketPlace, mille formaat Euroopast tuttav on - hea kogemusega vastutustundlikud Eesti ettevõtted jagavad oma praktikat ja näiteid osalejatega pauside ajal laada vormis.

Lisa kommentaar

Koolitus

Läbi koolitus

Uudiskiri

*

*

created byNew Media Guru