Blog

26.10.2011  Intervjuu Rootsi Äriauhindade jätkusuutliku arengu kategooria võitjaga - Põltsamaa Felix

Rootsi Äriauhindade jätkusuutliku arengu kategoorias võitis meiegi tegemistes silma paistnud Põltsamaa Felix. Kui Rootsi Äriauhindade konkursi vastutustundliku ettevõtluse osas tunnustati üksikuid projekte, siis just jätkusuutlikkuse auhind oli see, mis tõi esile vastutustundlikust ettevõtlusest lugu pidavad ettevõtted.

Kiireid mõtteid pärast auhinnavõitu, jagas Anti Orav, Põltsamaa Felixi juht.

Ütlesid oma kõnes laval, et naudid seda, kui näed inimesi poes Felixi tooteid ostmas. Oskad sa öelda, mil määral on teie toodete eelistajad teadlikud teie vastutustundlikkusest ja see on nende jaoks ostuotsuse juures oluline?

Arvan, et neid, kes oma ostuotsuseid tehes ettevõtte vastutustundlikku käitumist teadvustavad ja väärtustavad, on vähe, kuid usun, et see on süvenev suundumus. Teeme seda tuleviku nimel.

Olete pikalt läbimõeldud vastutustundliku tegutsemisega silma paistnud. Ütle palun, kuidas on vastutustundliku ettevõtluse rakendamine teie ettevõttele reaalset väljapoole suunatud kasu toonud?

Me ei tee seda otsest (lühiajalist) majanduskasu taga ajades. Teeme seda kuna peame seda õigeks ja usume, et selline hooliv / arvestav käitumine on pikaajaliselt jätkusuutlikum.

Kuidas on Põltsamaa Felixi vastutustundlik ja jätkusuutlik mõtlemine viidud kõikide töötajateni? Kuidas on nemad kaasatud ning miks pead seda oluliseks?

Vaatamata sellel, et neil teemadel ettevõttesiseselt arutleme, ei saa väita, et kõik töötajad ses osas päris ühte jalga käiksid. Vägagi otseselt on nende põhimõtetega kursis juhtiv- ja kontoritöötajad. Siiski oleme näiteks sel aastal tegelenud selle nimel, et raiskamist (laiemas mõtes) teadvustada ning parendusprotsessi abil vähendada.

Palju õnne, Põltsamaa Felix!

24.10.2011  Intervjuu Rootsi Äriauhindade CSR võitjaga - noorteprogramm ENTRUM ja Eesti Energia

Igal aastal välja antavad Rootsi Äriauhinnad keskenduvad läbi eri kategooriate mingitviisi ikka jätkusuutlikkusele ja vastutustundlikkusele. Nii ka seekord. Eelmisel nädalal sai Rootsi Äriauhindade vastutustundliku ettevõtlus initsiatiivi kategoorias auväärt esikoha Eesti Energia ENTRUMi programm. Mõtted võitjatelt allpool.

Täpsustan alustuseks, et Rootsi Äriauhindade konkursil tunnustatakse vastutustundliku ettevõtluse kategoorias konkreetseid algatusi, projekte või initsiatiive, mitte vastutustundlikke ettevõtteid tervikuna.

Küsimustele vastasid Darja Saar, ENTRUM SA tegevjuht, ning Eesti Energia partnersuhete juht Heddy Ring.

Darja, ütle palun, milline on olnud ENTRUMi konkreetne mõju Eesti ühiskonnale?

Rõõmuga tõdesime, et Eesti ühe väidetavalt keerulisima majanduslike ja sotsiaalsete näitajatega piirkonna elluastujad olid valmis enda ja oma kogukonna elu korraldamiseks. ENTRUM programm aitas Ida-Virumaa noortel sirguda väga aktiivseteks elluastujateks. Noored nakatasid oma energilisusega ka piirkonna täiskasvanuid. Olles täiskasvanute maailmas tegutsemiseks hästi ette valmistatud, osutusid Ida-Virumaa noored kohalikele omavalitsustele ja erasektorile usaldusväärseteks partneriteks piirkonna majandusliku ja sotsiaalse elu edendamisel.

Eneseteostuse ja ühtse eesmärgi nimel tegutsedes tekkis noortel praktiline vajadus eesti keelt õppida, sest vastasel juhul poleks nad oma ideede elluviimiseks vajalikke partnereid leidnud. Tänu ENTRUM programmile avastasid Ida-Virumaa noored, et Eesti on täis avastamata võimalusi ja huvitavaid kontakte. Enne ENTRUM programmi tegevust olid Ida-Virumaa noored teatud mõttes ülejäänud Eestist isoleeritud.

Mis on, Darja, Sinu meelest taganud ENTRUMi edu?

ENTRUM on edukas, sest ta toetab kogu ettevõtlikkuse ja ettevõtluse arendamise struktuuri Eestis.Meie tegevused on hästi kooskõlas riikliku ettevõtlusõppe edendamise kavaga "Olen ettevõtlik!". ENTRUM suunab teadlikult noorte tahet ja ambitsioone Eesti majanduse jaoks oluliste valdkondadesse: tehnoloogia, ökomajandus, loomemajandus ja sotsiaalne ettevõtlus.

Teine edufaktor on see, et ENTRUM programm on sisuliselt võrgustik, mis koosneb 200 erinevast institutsioonist ja eraettevõttest, kellel kõigil on õigus kaasa rääkida selles, millises regioonis ENTRUM programm tegutsema asub ning teha ettepanekuid porgrammi täiustamiseks. Kõik osapooled saavad otseselt mõjutada programmi arengut ja seeläbi ka seda, millise mõtteviisi ja oskustega noored Eesti majandust ja sotsiaalset elu juhtima hakkavad.

Darja, räägi lühidalt, kust pärineb ENTRUM idee?

ENTRUM idee pärineb Eesti Energia juhatuse liikmetelt Sandor Liivelt ja Margus Rink’ilt ning ühtlasi on Eesti Energia ENTRUM programmi algataja. Eesti Energia oli üks esimestest suurettevõtetest Eestis, kes teadvustas endale, et Eesti majandus ei saa areneda, kui puuduvad eestvedajad, kes mõtlevad uuenduslikult ja tegutsevad arukalt.

Heddy, miks Eesti Energia ENTRUMi üldse käima lükkas?

Eesti Energia on suur ettevõte, mis oma tegevusega mõjutab Eesti keskkonda, elukvaliteeti ja arengut. Teame, et olulise mõjuga kaasneb ka vastutus ühiskonna ees.

Suurettevõttena tahame läbi ENTRUM programmi panustada sellesse, et homme oleks meie Eestis rohkem ettevõtlikke ja meie ühiskonda edasi viivaid inimesi. Selleks arendame noorte ettevõtlikkust ja teadvustame Eesti ühiskonnale selle teema olulisust. Programmi eesmärkide täitmisel mängib olulist rolli see, et ENTRUM on võrgustik, mis koosneb mitmesajast oma ala tipptegijast, erinevatest ettevõttest ja organisatsioonidest. Kõigi partnerite koostöö on suunatud noorte arendamisele.

Darja, milline on Eesti Energia ja selle töötajate panus ENTRUMi elluviimisel? Mis rolli nad mängivad?

Eesti Energia ei piirdu programmi formaalse rahastamisega, vaid Eesti Energia töötajad panustavad programmi ka oma aja ja heade ideedega, aidates kaasa ENTRUM programmi põhimõtete väljatöötamisel ja uuendamisel. Ka ENTRUM tiimi liikmeskond koosneb suures osas oma vabast ajast programmi panustavast Eesti Energia töötajaskonnast.

Heddy, ühe ettevõtte partnersuhete juhina, soovita kolleegidele, miks võiksid ka teised Eesti ettevõtted selliseid ENTRUMi suguseid väljapoole suunatud programme ellu viia?

Ettevõtte nii äriliselt, kui ühiskonna mõttes eduka toimimise seisukohalt on alati võtmeküsimus, kuivõrd selgelt teadvustatakse oma tegevuskeskkonda, olulisi teemasid ja aktuaalseid probleemkohti. Ei piisa sellest, kui ettevõte täidab käibe- ja kasumieesmärgi - pikemaajalise edu nimel on vaja olla organisatsioonina empaatiline, lähedane ja paindlik ka ümbritsevate ettevõtete ja inimeste suhtes.

Kindlasti võiksid Eesti ettevõtted oma sotsiaalse vastutustunde algatusi ellu viia. Lihtsaim ja levinuim viis head teha on rahaliselt toetada mõnda algatust või ettevõtmist.

Tunduvalt tänuväärsem on aga alustada sotsiaalse vastutustunde ehitamist organisatsioonist seestpoolt - kaasates ettevõtmisse ka oma töötajad. Kogu maailmas on üha rohkem ettevõtteid mõistnud, et parim võimalus hea eesmärgi nimel panustada on kaasata oma algatusse oma töötajaid.

Näiteks vabatahtliku töö panusena, erialaste kompetentsidega jms. See ühendab ja innustab neid töötajaid, kes hea eesmärgi nimel ühiselt panustavad. See annab kaasatud töötajatele motivatsiooni ja rahulolu ning seob neid ettevõtte sotsiaalse vastutuse valdkonnaga. Kõigi meie ühine huvi on ju tugev ja arenev Eesti ühiskond. Ettevõtetel on väga oluline roll selle edendamisel.

Palju õnne, ENTRUM ja Eesti Energia!

18.10.2011  Jumal tänatud, et on sellist äriajamist väärtustavaid inimesi

Osalesin täna Rootsi Äriauhindade kättejagamisel ja sellele eelneval seminaril. Alates 2006. aastast väljaantavad auhinnad tunnustavad vastutustundlikke projekte, jätkusuutlikke ettevõtteid ning noori ettevõtjaid. Oli heameel tõdeda, et sõnavõttudest jäi vastutustundliku ettevõtluse teema selgelt kõlama.

Nii näiteks tõi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe oma avasõnades välja, et vastutustundliku ettevõtluse ja jätkusuutliku tegutsemise temaatika ei ole Eestis veel väga tugevalt arenenud ning Rootsi on meist siin selgelt tugevam. Siiski märkias ta positiivsete arengutena ära Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegutsemise ning vastutustundliku ettevõtluse indeksi koostamise.

Kuigi Swedbanki Eesti ettevõttepanganduse juht Robert Kitt ei keskendunud oma ettekandes otseselt sellele teemale, noppisin mina välja sellise mõtte: "Teiste oluliste faktorite kõrval, mis moodustavad ja loovad nö Eesti majanduse ime, on tulevikus oluline see, kuidas me suudame vähendada tööpuudust ning arendada haridust." Selge võimalus ja kohustus ettevõtetele endilegi...

Ja auhindadest ka.

Vastutustundliku ettevõtluse kategoorias tunnustati ühiskonna suhtes vastutustundlikke projekte. Kolme nominendi seast (Eesti Energia ENTRUM, taaraautomaatidel oleva nupu kaudu tuttav Aitan Lapsi algatus ning tasuta raamatupidamisnõu jagav rmp.ee) pälvis "esikoha" Eesti Energia noorte ettevõtlikkuse edendamiseks suunatud algatus ENTRUM. Intervjuu võitjatega siin blogis juba õige pea.

Võibolla veelgi enam vastutustundliku ettevõtluse kui sellisega olid seotud jätkusuutliku arengu kategoorias nomineeritud ettevõtted - võidu viis koju ka meie indeksi, mõttekoja ning muudest tegemistest tuttav Põltsamaa Felix.  Nende puhul toodi eelkõige välja firma selge pikas perspektiivis planeerimine, järgides sealjuures vastutustundliku ettevõtluse printsiipe ja väärtusi ning kohaliku elu arengusse panustamine.

Tegevjuht Anti Orav lavalt: "On veel üks asi, mida ma naudin rohkem kui laval olemist - kui näen poes riiulite vahel inimesi meie ettevõtte tooteid ostmas või kassas lindile ladumas. Mul tulevad liblikad kõhtu! Vahel mulle tundub, et paneme ehk liiga suurt rõhku ümbritsevale ja kogukonnale. Aga, jumal tänatud, et on inimesi, kes tunnustavad selliselt äri tegemist."

Last but not the least. Noore ettevõtte kategoorias oli üks kolmest lõppvooru jõudnud nominendist Rando Piknker, kelle ettevõte Energest osales eelmisel aastal ka meie indeksis. Seekord pani tolle võiduajamise kinni aga moedisainer Lilli Jahilo, kes täiesti juhuslikult on ENTRUMi Lõuna-Eesti patroon.

Igal juhul - soe käepigistus ja õnned!

Infot lisaks: http://swedishbusinessawards.com/swba2011ee/