Blog

09.04.2012  Intervjuu: CSR Internationali juhib eestlanna Karina Toonekurg

Kas teadsite, et CSR Internationali juhib eestlanna Karina Toonekurg. Kaks ja pool aastat selle organisatsiooniga seotud olnud Karina tõusis hiljuti sealseks tegevjuhiks. Tegime Karinaga CSR Internationalist ja tema tegemistest intervjuu.

Karina, selgita palun, mida CSR International endast kujutab? Millega te tegelete?

CSR International (CSRI) on rahvusvaheline jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse (Corporate Sustainability and Responsibility, CSR) spetsialistide, tudengite ja entusiastide võrgustik, mis loob väärtust läbi CSR-alase infosisu loomise ja levitamise.

Meie peamisteks infoallikateks on külalisblogi ja igakuised ülevaateväljaanded (värskete uuringute kokkuvõtted neljas teemavaldkonnas ning raamatute arvustused). Samuti pakub CSRI lühiajalist praktikavõimalust paaril korral aastas neile, kes on huvitatud CSR teemast ja soovivad praktika läbi omandada rohkem teadmisi selles valdkonnas.

Oled äsja saanud CSR Internationalis uue positsiooni - milles Sinu töö seal nüüd seisnema hakkab?

Tegevdirektorina jätkan organisatsiooni igapäevase juhtimise ning võrgustiku kasvatamisega. Jätkame samas vaimus peamiste kanalite (veeb, sotsiaalmeedia, listigrupp, uudiskiri) ja infovormidega (artiklid, blogi, ülevaateväljaanded jm) jõudmaks CSR-i teemast huvitatud isikuteni.

Kuivõrd ise olen lisaks CSR valdkonnale tegutsenud turu-uuringute suunal, siis minu ambitsiooniks on arendada CSR teemavaldkonna uuringute läbiviimise praktikat CSRI-s. See eeldab head koostööd teiste sarnaste organisatsioonidega ning pühendumist uuringutegevuse järjepidevusele.

Kui kõrge positsioon see vastutustundliku ettevõtluse teema edendajate maailmas on, oskad hinnata?

CSRI tähistas äsja oma kolmandat aastapäeva ning selle aja jooksul oleme kasvanud paari tuhande suuruse liikmeskonnaga kommuuniks. Minu jaoks on see nii võimalus kui ka vastutus panustada jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse edendamisse rahvusvahelisel tasandil.

Kuidas Eesti ettevõtted saaksid CSR Internationali tegemistest kasu lõigata ja kaasa lüüa?

Eesti ettevõtete juhid ja spetsialistid saavad CSRI infovara kaudu õppida paremini tundma jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ning seeläbi rakendada CSR praktikaid ettevõtte põhitegevusse. Samuti annab CSRI platvorm hea võimaluse hoida end kursis jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse arengusuundadega maailmas, kuivõrd CSR valdkond on jätkuvalt arenev ning üha enamatesse sfääridesse laienev.

Oled oma töö käigus kokku puutunud ettevõtetega maailma eri paigust - kuidas hindad Eesti ettevõtete hetkeseisu vastutustundliku ettevõtluse alal täna? Millele peaksid meie ettevõtted kõige enam tähelepanu pöörama praeguses seisus?

Kui võrrelda Eesti ettevõtete arengut vastutustundliku ettevõtluse suunal puu kasvamisega, siis selle seeme sai külvatud vaid kümnend tagasi. Umbes viis aastat tagasi tärkas puu võrse Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi näol. Tänaseks on tüvest sirgunud mitukümmend haruoksa – ettevõtted, kes on võtnud südamele vastutustundliku ettevõtluse printsiipide järgimise. Nüüd oleme jõudnud etappi, kus pungad on puhkemas õide, samas viljade valmimiseni on meil veel tükk aega kasvada.

Eestis olen ma tähele pannud seda, et rahvusvaheliste ettevõtete puhul kiputakse üks-ühele üle võtma emafirma CSR strateegia ja kommunikatsioon. Äärmuslikel juhtudel võib kohata isegi sellist näidet, kus muidu keset eestikeelset infolehte ilmuvad ühtäkki võõrkeelsed väärtused, missioon, visioon jms. Võõrkeelse info kuvamine pole iseenesest taunitav, küll aga viitab see asjaolule, et need Eesti ettevõtted pole võtnud vaevaks panustada vastutustundliku ettevõtluse arendamisse kohalikul tasandil.

Viimase näite valguses soovitan ettevõtetel heita pilk just siinsetele ühiskonnatrendidele ning kaasates sidusgruppe vormida kohalikke olusid arvestav strateegia ja tegevuskava.

Intervjueeris Marko Siller.

Soovime Karinale jaksu ja eduelamusi uues ametis!
 

25.01.2012  Eesti tarbija väärtustab ettevõtete vastutustundlikku tegevust, kuid hoiab ise jätkusuutlikkuse pealt raha kokku

Aarhuse Ülikooli ärikommunikatsiooni üliõpilane Maarja-Eeva Mändmets uuris Eesti tarbijate teadlikkust ja suhtumist vastutustundlikku ettevõtlusesse ning jagab siinkohal oma uuringu tulemusi.

Aastast aastasse kasvav vastutustundliku ettevõtluse indeksis osalevate firmade arv viitab ärisektori suurenenud huvile vastutustundliku ettevõtluse (VE) vastu. Kuid kuidas hindavad ettevõtete jõupingutusi Eesti tarbijad ning kas eestlased on üldse VE´st teadlikud?

130-ne osaleja põhjal läbiviidud uuringust selgus, et ettevõtete vastutustundlik tegutsemine on vastajatele oluline. Hinnates erinevate VE valdkondade olulisust tarbijatele ja ettevõtjatele, võib täheldada üksmeelt. Läbiviidud uuringu tulemusi viimase VE indeksi tulemustega võrreldes selgus, et ettevõtete turu-, töö- ja looduskeskkonna-alane tegevus on nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks olulisem kui kogukonna-alane tegevus. 

Küll aga on tarbijate VE-alane teadlikkus madal – vaid 44% vastanutest kinnitasid, et on VE-st varem kuulnud. Olulisemate allikatena märgiti ülikooli/kooli, meediat ning teisi inimesi. Teadlikkust aitaks tõsta vastutustundliku ettevõtluse sügavam integreerimine ülikoolide õppekavadesse, seda eriti äri- ja meedia valdkondades. Kuna teadlikkust on lihtsam muuta kui hoiakuid, siis võib eeldada, et VE-alase kommunikatsiooniga on võimalik mõjutada eestlaste tarbimiskäitumist positiivses suunas.    

Vastajatelt uuriti ka nende enda jätkusuutliku käitumise kohta. Rahalisi kulutusi mitte-kaasatoovates tegevustes (nt prügi sorteerimine, kilekottide ja riideesemete taaskasutamine jne) näitasid tulemused mõõdukat aktiivsust. Rahalisi kulutusi nõudvates jätkusuutlikes tegevustes (nt ökoloogilise toidu ostmine, püsiannetused heategevuseks jne) olid vastajad vähemaktiivsed. Seda võib põhjendada asjaoluga, et 61% vastajatest olid tudengid, kellel ei ole suuri rahalisi ressursse. Mõõdukas mitte-rahaline jätkusuutlik käitumine ning samas kõrge hinnang VE-se olulisusele võib viidata potentsiaalsetele vastuoludele hoiakute ja tegeliku käitumise vahel, eriti kuna küsitluse kui meetodi miinuseks on võimalik vastuste kallutatus sotsiaalsete normide suunas.

Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.
   
Maarja-Eeva Mändmets
 

16.12.2011  Ettevõtete heategevus – lihtsalt ilus või saaks ka kasulikumalt?

Kirjutasin eelmise nädala Kaubanduskoja Teatajasse jõuluaegsest heategemiste tõusvast aktiivsusest tuleneva loo - "Ettevõtete heategevus – lihtsalt ilus või saaks ka kasulikumalt?". Usun, et paljude jaoks on vastutustundlikkus ikka veel vaid jõulude aegne "hobi" ja karmavõla tasumine. Kas see aga peaks nii olema?

Kõige levinum aeg heategevuseks on teadagi detsember ja jõulud. Igal aastal otsustavad paljud eraisikud ja ettevõtted just siis, et on õige aeg kellelegi head teha – anda ära asju, annetada raha, korraldada kogumiskampaania, minna külla.

Heategijad peavad sellist käitumist enda hoolivuse näitamiseks. Ka ettevõtete seas on levinud arusaam, et kellegi rahaline toetamine ja abivajajatele annetamine tähendavad vastutustundlikku käitumist. Raske on sellele päris lõpuni vastu vaielda, ent kindlasti on see vaid mündi üks pool.

Ettevõtete vastutustundlik tegutsemine saab olla märksa regulaarsem ja pidevam ning lisaks rahalisele panusele ettevõtte töötajaid ka sisuliselt kaasav. Kui need kaks punkti on täidetud, tõuseb sellest suurem tulu nii heateo saanutele kui ka teinud ettevõttele.

Veelgi enam – firmade kogukondliku suunitlusega projektid on vaid osa sellest, kuidas iga ettevõte võiks oma ühiskondliku vastutuse läbi mõelda. Terviklik lähenemine ettevõtte vastutustundlikkusele võtab lisaks arvesse ka looduskeskkonna, töö- ja turukeskkonnaga seotud tegevusi.

Milleks üldse rabeleda?

Ühelt poolt on ettevõtetel võimekus oluliste ühiskondlike kitsaskohtade lahendamiseks. Võtame näiteks ettevõtted, kes on koondunud Noored Kooli või Terve Eesti SA taha vastavalt meie hariduse ja inimeste tervise edendamiseks. Kodanikena me ju tahame, et meil neid probleeme ei oleks.

Teiseks on vastutustundlik tegutsemine pikas perspektiivis kasu(m)lik. Säästlikust tehnoloogiast tulenevad väiksemad kulud ning end väärtuslikuna tundvate töötajate vähene voolavus on ilmselt selgelt tajutavad kasud. Üldine parem maine, eelkõige välisturgude vallutamisel, tulevad meelde pigem teises järjekorras.

Ja kolmandaks, olgem ausad, igasuguse ettevõtlusega kaasneb mõju ümbritseva(te)le. Üha rohkem ootavad tarbijad, et ettevõtted opereeriksid võimalikult väikese negatiivse mõjuga. Üksikisikutena me ise ju soovime näha enda ümber puhast, ausat ja arenevat elukeskkonda.

Millisel pulgal seisab Eesti ettevõtja?

Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes on enda jaoks need teemad väga selgelt läbi mõelnud. Tänaseks juba neljal järjestikusel aastal koostatud Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeks on koondanud iga kord kokku need ettevõtted, kes on hinnanud oma tegevuse mõju sotsiaal- ja looduskeskkonnale ja töötajatele ning lisaks näinud ka võimalusi, kuidas selles osas vastutustundlikult käituda.

Olles jälginud meie ettevõtete arengut vastutustundliku ettevõtluse osas läbi nende aastate, näeme, kuidas väheneb nende hulk, kes peavad oma ettevõtte vastutustundlikuks tegutsemiseks vaid ausat maksude maksmist ning sponsoreerimist.

Me tajume, et iga aastaga pikeneb nimekiri ettevõtetest, kes on mõistnud vajadust võtta vastutus – vabatahtlikult, mitte ainult kulukate lisategevuste näol, vaid igapäevase juhtimisfilosoofia osana. Ja suur osa neist uutmoodi (võib veel öelda küll nii) mõtlevatest ettevõtetest on kinnitanud, et näevad või juba tunnevad sel kõigel ka majanduslikku kasu.

Põhjamaades on kõik see norm. Seal muudmoodi enam ei saagi. Meil veel saab, aga mida aeg edasi, seda vähem.

Eestis on väga palju eelkõige väikeettevõtteid, kes on ilma selle peale teadlikult mõtlemata vastutustundlikud. Täna veel jääb vaid mõelda, kuidas võiks mõju suureneda teema teadlik mõtestamine ja planeerimine.

Ehk on jõuluaeg paras hetk piduri tõmbamiseks, et vaagida ja arutada oma ühiskondliku mõju, rolli ja vastutuse üle. Veel jõuab!

Loe lugu ka Kaubanduskoja Teatajast.

Marko

07.10.2011  Ettevõtlusnädala ettekanne Pärnust

Eile tegin ettekande Pärnumaa ettevõtjatele sealsel ettevõtlusnädala parimate ettevõtete tunnustamisüritusel. Rääkisin vastutustundliku ettevõtluse rakendamise võimalikest põhjustest ja kasudest, tuues sisse Eesti ettevõtete näiteid ja tsitaate. Esitlus ise siin:

13.09.2011  Vastutustundliku ettevõtluse blogi alustab

Koos uue kodulehega lükkame hoo sisse ka vastutustundliku ettevõtluse blogile. Paljud vastutustundliku ettevõtluse võrgustikud üle Euroopa kajastavad sarnaselt meile aktuaalset uudiste kaudu. Meie blogi eesmärk on aga pakkuda kasulikku ja põnevat teemakohast lisalugemist igal ajal.

Uudiste all kajastame konkreetseid tulevad ja toimunud üritusi, konkursse, räägime projektidest ja uuendustest. Blogi rolliks jääb eelkõige hariva sisu pakkumine vastutustundliku ettevõtlusest. Ja eks sekka räägime vabamas vormis ka oma tegemistest eri projektide ja tegevuste lõikes.

Blogipostitustega saad kõige paremini kursis olla uudiskirja kaudu (liitu paremal) või RSS voo tellides.