Arengusuunad aastaks 2030: Uus turundus, uus ettevõtlusmudel ja keskkonnasõbralikud lahendused

Euroopa Liit 15.12.2017

regen-village-728x520

Millised trendid maailma ja Euroopa majandusruumi suunavad ning millised on võimsad arengusuunad, mis mõjutavad meid järgmised kümmekond aastat?

Koos heategevusorganisatsiooniga Mondo osalesime tarneahelate projektis “Supply Cha!nge – muudame poeketid õiglaseks”, et anda oma panus läbipaistva, puhta, ausa ja inspireeriva ettevõtluse õitsengule.

Kuigi on arvestatud, et infoallikana kasutatud dokumendis nimetatud arengusuunad mõjutavad põhiliselt toidu tarneahelat, on mitmed neist tegelikult väga laiahaardelised. Enamus trendidest on juba kasvanud suureks, osad alles ootavad oma tulekut ja ülejäänutest kujuneb aastate pärast uus kandev maailmavaade.

Järgenavalt ülevaade Supply Cha!nge arengusuundade dokumendist.

Ühiskondlikud trendid
Jätkub maailma rahvastiku suurenemine – seda nii arvult kui kehakaalult! Seejuures eeldavad dokumendi kokkupanijad, et aina enam kasvab ka inimeste sissetulek, keskklassi osakaal ning eluiga. Sellest lähtuvalt tekib suurem nõudlus toidule ja esmatarbekaupadele, ka puhtale veele, õhule, maale.

Kasvab linnastumine ning linnas pakutava toidu, teenuste, transpordi ja elamispindade järele saab olema tihe rebimine. Siinjuures on üks huvitav asjaolu, mis hakkab tulevikus dikteerima tarbimismustreid: “Ühest inimesest koosnevate leibkondade arv on kogu maailmas viimase aastakümne jooksul 30% võrra suurenenud. Arvatakse, et Euroopas jõuab ühe inimesega leibkondade arv 2025. aastaks peaaegu 46 miljonini.”

Tehnoloogilised trendid
Kasvab interneti ja nutitehnoloogiate elustiili toetav osakaal ning asjade internetti ühendamise võimalus kujundab ümber meie senised harjumused: “Osade uuringute kohaselt kasutab 59% 25–34-aastastest inimestest söögitegemisel nutitelefoni abi ning 31% rahvastikust ostab veebist toiduaineid. Samamoodi kasutab 50% inimestest restoranides broneeringute tegemiseks internetti,” kirjutatakse dokumendis.

Paslik on vast lisada nimekirja ka viimasel paaril aastal populaarsust kogunud tehisintellektid nii Apple’ilt, Amazon’ilt kui teistelt pakkujatelt.

Jälgimistehnoloogiad toimivad tulevikus aina enam mitte ainult inimeste, vaid ka ettevõtete, tootmis- ja tarneahelate puhul – kasvab läbipaistvus igas etapis ja valdkonnas.

Lisaks toob tehnoloogiline areng kaasa täppis- ja nanopõllumajanduse kasvu, võimaldades alustada linnades põllumajanduskultuuride pidamist. Sellised muutused mõjutavad ka tööturgu, sest tulevikus eelistatakse vähemasti lihttööde puhul roboteid.

Majanduslikud trendid
Jätkub tervislike toodete võidukäik! Euroopa Liidus suureneb jätkuvalt nõudlus värskete viljade järele: “Puu- ja köögiviljade Euroopa impordiväärtus on nelja aasta jooksul 6 miljardi euro võrra suurenenud, olles 2011. aastal 12 miljardit eurot ja jõudes 2015. aastaks enam kui 18 miljardi euroni.”

Lisaks on kasvanud ka mahetoodete turg: “Euroopa mahetoiduturg kasvas 2004. ja 2013. aasta vahel 11,4%. Arvatakse, et 2030. aastaks suureneb mahetoidu nõudlus 50% võrra.”

Majanduslik potentsiaal ootab uuenduslikke ja ressursitõhusaid ärimudeleid, kasvab ökotööstus ning keskonnasõbralike kaupade turg. “Ökotööstuse aastatulu hinnanguline kasv on olnud 8% aastas. Vähese CO2 -heitega keskkonnasõbralike kaupade ja teenuste üleilmset turgu hinnatakse 4,2 triljonile eurole ja EL-i ettevõtete turuosa on 21%.”

Keskkonnaalased trendid
Toidujäätmed, toidu tootmisest tekkivad jäätmed, mahepõllumajanduse avardumine ning taaskasutamisvõimaluste laienemine polegi enam tulevikuteemad, ent trendina kasvab selliste ettevõtmiste mõjuvõim.

“Toidujäätmed tekitavad kogu maailmas igal aastal 3,3 miljardit tonni kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning EL-is umbes 170 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Hinnanguliselt kasutasid toidujäätmed kuni 1,4 miljardit hektarit maad ehk 28% kogu maailma põllumajanduslikust maast.”

Väärtushinnangutepõhised trendid
Tulevikutarbijad on teadlikud, ettenägelikud ja julged oma valikutega hääletama. Tähtsamaks saavad toodete keskkonnamõjud. Ostuotsuste puhul on aina olulisemad tootja laiendatud vastutus ja läbipaistvus. See kõik toob otseloomulikult kaasa lihavabade toiduvalikute ja lihapõhiste alternatiivide suurenemise, sest taimetoitlaste osakaal suureneb jõudsalt ja jätkuvalt.

Huvitav arengusuund on tarbija ja tootja ühendumine. Eeldatavalt saavad passiivsetest tarbijatest aktiivsed kaastootjad ja tootjad-tarbijad. See tähendab näiteks, et linnastumise kasvamisega tõuseb kogukondade ja ühisostude, -otsuste- ja ühiselt toidu kasvatamise vajalikkus.

Kui muutuvad tarbimisharjumused ja turg, muutub otseloomulikult ka turundus, kommunikatsioon ja bränding. Uus turundus liigub vanalt informatsiooni mudelilt vastupidisele ehk emotsiooni mudelile. Sõnumeid suunatakse personaalsemalt, hõlbustades sobivate toodete-teenuste kättesaadavust ning kvaliteeti.

Poliitilised trendid
Vastavalt turu ja tarbimise arengule ning keskkonnaalaselt tekkinud vajadustele on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks toidujäätmete vähendamise. Aastaks 2020 on Euroopa Komisjoni eesmärk vähendada toidu äraviskamist poole võrra, kasutades meetmeteks pakendamist ja märgistamist.

Ka on Euroopa Komisjon võtnud vastu ambitsioonika ringmajanduse paketi, et minna üle ringmajandusele tugevdamaks üleilmset konkurentsivõimet, soodustada majanduskasvu ja luua uusi töökohti.

Kaupade-teenuste keskonnamõjude vähendamiseks saab oluliseks üle-Euroopaline ökomärgis, mille abil loodetakse parandada toote-teenuse kohta käivat terviklikku teavet. Juba täna on välja tuldud mitmete riiklike märgistamisalgatustega.

Selliste arengute taustal on ainult loomulik liikumine taastuvenergia ja suurema energiatõhususe suunas: “EL on käivitanud mitmeid algatusi, mille eesmärk on liikuda jätkusuutlikumate energiaallikate suunas ja parandada energiatõhusust. EL on seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks suudetakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40% võrra vähendada; taastuvenergia osakaal on 27% ja energiatõhusust parandatakse 27% võrra,” on kirjas arengusuundade dokumendis.

Nüüd vaata oma ettevõtmisi, kasutades äsjaloetud materjali – millises suunas pead sa liikuma, et olla jätkusuutlik ja edukas?

Siit saad lugeda kõikide arengusuundade kohta koos viidetega.

Liisa-Indra Pajuste

Liitu Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi uudiskirjaga, et saada jooksvalt kasulikku infot töö- ja ettevõtluskeskkonnaga seotud teemadel.

Kontakt

MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Telliskivi 60a (A3 majaosa), 10412 Tallinn
foorum@csr.ee

Võta ühendust
Privacy Policy