EBSi Ärieetikakeskuse juht Mari Kooskora: “Jätkusuutlikkus ja strateegiline tegutsemine on võti paremasse tulevikku.”

EBS 30.06.2017

209061_1834780880931_6594341_o

Olukorras, kus turul on tuhandeid kaupu ja teenuseid ning tegutsemine toimub globaalselt, otsivad nii tarbijad kui ka koostööpartnerid neid, kes mõtlevad ja näevad kasuminumbritest kaugemale, töötades selle nimel, et muuta meie elukeskkonda paremaks.

Hea elukvaliteet ja selle tõstmine on oluline väärtus, mis ühendab organisatsioone ning loob usalduslikud suhted erinevate huvigruppidega. Eestiski on üha rohkem juhte ja ettevõtjaid jõudnud arusaamisele, et jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse kontseptsioonist lähtumine on tänapäeval ülioluline. Kui ettevõte soovib edukalt eksisteerida pikema aja jooksul ning näeb ennast olulise tegijana ka tulevikus, siis ei ole tal võimalust sellest lihtsalt mööda vaadata või seda ignoreerida.

Saab väita, et jätkusuutlikkuse ja vastutustundlikkuse kontseptsioonist lähtumine aitab viia edasi majandust, säästa loodust. Samas toob see kasu ka ettevõttele endale. Olles eetiline ja vastutustundlik nii oma huvigruppide kui ka keskkonna suhtes ning tehes rohkem kui temalt oodatakse ning kindlasti rohkem kui mitmesugused määrused ja seadused ette näevad, on lisaks muudele ‘toredatele asjadele’ kasulik ka ettevõtte äritegevusele.

Milliseks hinnata Eesti kaasaegse ärikeskkonna arengulugu?

Täna tundub see kõik paljudele juhtidele ja ettevõtjatele juba täiesti iseenesest mõistetav ning loogiline, samas on veel mitmeid organisatsioone, kes pole jõudnud või soovinud neil teemadel mõelda ega tegutseda. Siin saab aga tuua välja mitmeid paralleele strateegilise juhtimise ja tegutsemisega.

Olles analüüsinud ja arutanud seda teemat meie üliõpilaste ning magistrantidega, praeguste ja tulevaste juhtidega ning päris põhjalikult käsitlenud oma Soomes kaitstud doktoritöös ja hilisemates uuringutes, võib öelda, et Eesti kaasaegse ärikeskkonna arengulugu on vaatamata oma lühikesele kestvusele olnud vähemalt siiani suhteliselt kiire ning edumeelne.

Kui 1990. aastate alguses polnud ärieetika kindlasti teema, millele väga paljud juhid ja ettevõtjad oleksid aega ning energiat panustanud, siis sama võib väita ka strateegilise juhtimise kohta.

Riigi taasiseseisvumisega seoses avanenud uued võimalused viisid kohati spekulatiivsete äritegevusteni, mida tänases ärikeskkonnas enam eriti ei kohta ning mis tunduvad isegi ebareaalsed. Samas tekkisid 1990. alguses ka esimesed strateegilise visiooniga ettevõtted, kes osutusid hiljem edukateks ja kuigi mitmed neist müüdi siiski hiljem ka väliskapitalil baseeruvatele ettevõtetele (nt Hansapank), siis on nende pinnalt loodud ärimudelid näidanud tugevat arengut ka ärieetika seisukohalt.

Amoraalsest ja legaalsest reageeriva ettevõtluseni

Hinnates Eesti ärikeskkonda tervikuna moraalse arengu kontekstis, võib välja tuua, et alates 1990. aastate keskpaigast kuni 2000. aastate keskpaigani jõudis enamik meie ettevõtteid amoraalselt (kasumi maksimeerimine iga hinnaga) ja legalistlikult (kus legaalne võrdsustatakse eetilisega) reageerivale tasemele, mida iseloomustab reaktiivne tegutsemine ning keskendumine parema maine loomisele.

Analoogselt võib väita, et kui analüüsida 2000. alguse erinevate suuremate Eesti organisatsioonide strateegiaid, on näha suuremat osa neist rõhumas pigem finantsnäitajatele, turupositsiooni säilitamisele või kasvatamisele.

Väärtuspõhist lähenemist, mis täna iseloomustab eelkõige jätkusuutlikkuse indeksis kuldtaseme saavutanud organisatsioone, kohtas strateegiates harva (mitmetel olid väärtused küll sõnastatud, kuid nendele pöörati tähelepanu vaid strateegia koostamise hetkel ja seega ei olnud nende roll tegelikkuses märkimisväärne).

Majanduskriis viis üllatava tulemuseni

Eriti just meie ärikeskkonda tugevasti raputanud majandus- ja finantskriis viis samas ka oluliste arenguteni ärieetikas, sest praktikas hakkasid väärtuspõhisus ning eetilised kategooriad strateegiates enam silma paistma just alates majanduskriisist 2008.-2009. aastal.

Võib öelda, et nii kriis kui ka üldine ärikeskkonna areng nii meil kui naaberriikides, on olnud oluliseks tõukeks mitmete organisatsioonide jõudmisel arenevale eetilisele tasemele, kus eetiliste ja vastutustundlike põhimõtete strateegilisest integreerimisest igapäevases tegevuses jääb veel vaid natuke puudu.

Täna on aga edenemine arenenud eetilisele tasemele, kus võime näha hästi tasakaalus orienteerumist nii jätkusuutlikule kui kasumlikule tegevusele ning kus eetika ja vastutustundlikkus on ka sisuliselt strateegiliste otsuste aluseks. See kõik on jõudnud ka järjest rohkemate ettevõtete tegevusplaanidesse.

Vastutustundlikkus kasvab ettevõtte seest

Heaks näiteks on siin mitmed hästi teada ja tuntud organisatsioonid (nt Eesti Energia, Telia, Tallinna Lennujaam jt), kes on viimastel aastatel läbi viinud mahukaid väärtuste loomise ja juurutamise projekte ning integreerinud eetilised printsiibid oma tegevustesse.

Samas tõestavad jätkusuutlikkuse indeksis kuldtaseme saavutanud väike- ja mikroettevõtted (nt Loodusvägi, Uuskasutuskeskus, Baltcap), et eetikale ja vastutustundlikkusele tähelepanu pööramine ei puuduta ainult suuri ja edukaid ettevõtteid nagu eksklikult arvatakse. Tegelikult on ka mikro- ja väikeettevõtetel väga oluline roll parema homse loomisel, vahe seisneb lihtsalt selles, milliseid vahendeid kasutatakse, mis ulatuses tegutsetakse ja kui suur on nende tegevuse positiivne mõju erinevatele huvigruppidele ning keskkonnale.

Võib öelda, et tõeliselt vastutustundlik tegevus saab alati alguse just ettevõtte seest, olles seega oluline ja jõukohane kõigile, vaatamata organisatsiooni suurusest, tegevusvaldkonnast või -sektorist. Samas tuleb märkida, et kuigi üha rohkem ettevõtteid soovib ja on valmis jätkusuutlikumalt ning strateegilisemalt tegutsema, ei saa eetilisi printsiipe ettevõtetesse sisse viia väga kiiresti, kuna organisatsiooni kultuuri kujundamine või muutumine võtab enamasti aastaid ning seda saab teha ainult juhul organisatsiooni liikmed on ühiselt nõus selle nimel pingutama.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et strateegiline juhtimine ja ärieetika on üksteisele viimase 7-8 aasta jooksul Eesti etttevõtluspraktikas oluliselt lähenenud, samas arenguruumi on kahtlemata veel väga palju. Kuigi kohati jääb puudu ka teadmistest ja oskustest ning pahatihti on väärtused (sh eetilisus) strateegiates deklaratiivsed ning pole juurdunud igapäevasesse organisatsioonikultuuri, siis mida enam kasvab teadlikkus ning leiavad praktikas rakendust 21. sajandi märksõnad vastutustundlikkus jätkusuutlikkus, seda tõenäolisemalt saame jätta elamisväärse keskkonna ka oma järeltulevatele põlvedele.

Dr. Mari Kooskora, PhD
Dotsent, Ärieetikakeskuse juhataja
Estonian Business School
Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige
Mari.kooskora@ebs.ee

Liitu Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi uudiskirjaga, et saada jooksvalt kasulikku infot töö- ja ettevõtluskeskkonnaga seotud teemadel.
Kontakt

MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Telliskivi 60a (A3 majaosa), 10412 Tallinn
foorum@csr.ee

Võta ühendust
Privacy Policy