Ettevõtja andku vanne!

Äripäev 16.10.2017

Heigo-Kaldra

Ettevõtlusega alustades võiks ettevõtja anda vande, mille esimene lubadus on mitte kedagi ega midagi kahjustada, leiab Manpower Baltikumi tegevjuht ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige Heigo Kaldra.

Äri on äri ja eetika on eetika – kas olete kuulnud selliseid väljaütlemisi ettevõtjate suust? Mina olen. Õnneks viimasel ajal üha vähem, aga äris ja ettevõtluses tundub siiski domineerivat lihtsustatud lähenemine ettevõtluse eesmärkidele, milleks peetakse raha teenimist ja kasumi maksimeerimist.

Nii nagu valitsuse põhieesmärk ei ole ettevõtlusest teenitud tulu ümberjagamine, ei ole ettevõtluse põhieesmärk teenida raha – mõlemad on lahutamatu osa suuremast terviksüsteemist. Kasumit on loomulikult vaja teenida, et ettevõtet arendada, aga eesmärgid on siiski midagi muud. Siinkohal on paslik meelde tuletada Virginia Darden School of Business ülikooli professori Ed Freemani tsitaati: “Kasum on nagu punased verelibled, mis on eluks vajalikud, aga nii nagu elu eesmärk on midagi palju enamat kui punaste vereliblede tootmine, on ka ettevõtluse eesmärk midagi enamat kasumi tootmisest.”

Jätkusuutliku arengu ja isegi inimrassina toimetuleku ning ellujäämise põhieelduseks on see, et ettevõtluses tegutsejad lähtuksid kõrgetest eetilistest printsiipidest ja käituksid kõigis oma valikutes vastutustundlikult – alates äri eesmärgi, väärtuste ja missiooni sõnastamisest ettevõtte loomisel, lõpetades koostööpartnerite ja allhankijate valikuga.

 Võtame arstidelt eeskuju

Teen siinkohal konkreetse ettepaneku: koostame ja võtame kasutusele ettevõtja vande. See on muidugi vabatahtlik, aga aitab eraldada terasid sõkaldest ja suunab tegema teadlikumaid valikuid.

Kõige lähem üldteada analoog oleks arstivanne, mis algab põhimõttega, et esmatähtis on mitte kedagi kahjustada (first, do no harm). Ettevõtja vanne võiks alata sarnaselt: kõigepealt, ära kahjusta kedagi ega midagi – keskkonda, koostööpartnereid, kogukonda ega riiki.

Ettevõtluse põhieesmärk on luua lisaväärtust kõigile, nutikamatele ja usinamatele rohkem ja teistele vähem, kuid kõikehõlmav põhireegel peaks olema see, et erinevate hüvede loomine ei tohi ega saa toimuda ühiskonda, sotsiaalset- või looduskeskkonda kahjustades.

Näiteks lihtsustatud Hippokratese vandest lähtuv (tekst Vikipeediast) versioon võiks olla alljärgnev. Kasutan nimme vanemat ja ka võimalikult originaalilähedast keelekasutust, et jätta fantaasiale rohkem ruumi kaasaegse ja inspireeriva ettevõtja vande jaoks.

Mina, … , alustades ettevõtlusega, olen täiesti teadlikult valimas seda vastutusrikast ametit, luban et nii palju kui jätkub mul jõudu, tarkust ja otsustusvõimet:

  • korraldan oma töid ja tegemisi oma koostööpartnerite ja kaastöötajate kasuks parima võime ja otsuse kohaselt; aga kõik, mis kahjustab või ohustab kliente ja partnereid, tahan neilt eemal hoida;
  • Kui paljudesse koostöösuhetesse ma ka ei astu, ikka tahan ma tegutseda klientide ja inimkonna kui terviku huvides ja eemale jääda igast ettenähtavast ja hävitavast kahjustusest;
  • Täiendan pidevalt oma teadmisi ja oskusi ning jagan neid oma kolleegide ja partneritega;
  • Hoian kõrgel ettevõtja au nii klientide, koostööpartnerite kui ka kogu ühiskonna ja avalikkuse ees;
  • Miski ei saa mind sundida oma oskusi ja teadmisi kasutama ärieetika põhimõtete vastu;
  • Kui ma seda vannet pean ja ei riku, siis olgu mulle lubatud minu elust ja minu kutsest rõõmu tunda, igaveseks ajaks jäädes kõikide inimeste juures lugupidamisse.
  • Kui ma aga seda vannet murran ja valevandlikuks saan, siis tabagu mind vastupidine saatus.

Loomulikult saab sama probleemiga tegeleda mitmel eri moel ja tasandil. Näiteks võiks mõni mõjukam ettevõtlusorganisatsioon kirjutada ettevõtja eetikakoodeksi.

Paljudel ettevõtetel ja organisatsioonidel on see olemas ühes või teises vormis, aga Eesti ettevõtluses tervikuna on puudu üldine raamistik, mis sätestaks eetilised põhimõtted ja jätkusuutlikkuse lähtealused.

Olenemata sellest, kas räägime vande või koodeksi väljatöötamisest, on tähtis, et eetiline ja vastutustundlik ettevõtlus saaks tõeliselt au sisse tõstetud ning tunnustatud ja toetatud nii avalikkuses kui ka valitsuse tasandil. Ja kui keegi veel kõhkleb ja arvab, et äriettevõte ei peaks “heategevusega” tegelema, siis tasub vaadata ringi – vastutustundlikud ettevõtted on enamasti edukad ja teenivad kena kasumit. See on globaalne ja pöördumatu trend ning mõistlik oleks kaasa minna esimeste seas, mitte järgi lohiseda ja progressi pidurdada.

Materjali vastutustundliku ettevõtluse kohta leiab netiavarustes külluses ja kui teema kõnetab, tasub liituda valdkonda edendava Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga või kaasa lüüa Vastutustundliku Ettevõtluse indeksis.

 

Foto: Äripäev

Veel samal teemal: äripäev, ettevõtja vanne, heigo kaldra
Liitu Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi uudiskirjaga, et saada jooksvalt kasulikku infot töö- ja ettevõtluskeskkonnaga seotud teemadel.
Kontakt

MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Telliskivi 60a (A3 majaosa), 10412 Tallinn
foorum@csr.ee

Võta ühendust
Privacy Policy