Martin Kõdar: “Me ei oska parandada lennukit ega valmistada head kohvi, kuid oskame olla professionaalsed omanikud.”

Martin Kõdar2

Martin Kõdar on era- ja riskikapitalifirma BaltCap üks juhtivpartneritest, BaltCapi fondide investeerimiskomitee liige ja mitme portfellifirma nõukogu liige, kes vastutab BaltCapi grupi operatiivjuhtimise, vastutustundliku investeerimise ja investorsuhete eest. Ta on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige alates aastast 2012.

BaltCap on muuhulgas omanik Tallinna Lennujaamas tegutsevas lennukite hooldusettevõttes Magnetic MRO ja ka populaarses kohvikuketis Caffeine.

Kuidas defineerite vastutustundlikku ettevõtlust? Kuidas eristada seda mitte-vastutustundlikust ettevõtlusest
Vastutustundlik ettevõtlus on lisaks ärilistele eesmärkidele mõtlemisele ka tähelepanu pööramine nii sotsiaalsete, keskkonna-alastele kui ka eetiliste aspektidele. Kuna tegemist on ettevõtetega, siis kõigepealt on olulised ärilised eesmärgid ja alles siis saab mõelda edasi, et tekiks võimalikult win-win ehk kasulik olukord kõigi osapoolte jaoks – töötajatele, klientidele, riigile, kogukondadele. Ükskõik, mida teed, igal tegevusel on ju ka negatiivne mõju. Kõige parem olukord on selline, kus kõik huvigrupid võimalikult palju kasu saaksid ning negatiivne mõju oleks võimalikult väike.

Kas vastutustundliku ettevõtluse majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet saab kuidagi mõõta? Kuidas?
Üks hea meetod seda mõõta on Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi küsimustik, mida igal aastal korraldab MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum. Lisaks tagasisidele professionaalsetelt hindajatelt aitavad indeksi põhjalikud küsimused ettevõttel enda tegevuse mõju paremini mõista ning jõuda selleni, mis on prioriteedid ning millele tasuks täiendavalt pühenduda. Iga ettevõte peaks enda jaoks leidma need asjad, mida positiivselt mõjutada, millest oleks kasu nii ettevõttele endale kui ka laiemale ringkonnale. Kõike niikuinii teha ei saa ega jõuagi. Tasub leida endale prioriteedid ja neile ka pühenduda.

Kuidas on BaltCap vastutustundlik ettevõte?
BaltCap on juba üle 20 aasta Balti riikides tegutsenud erakapitali investeerimisfirma. Oleme nende aastate jooksul investeerinud rohkem kui 70sse erinevasse ettevõttesse. Meie klientideks on institutsionaalsed investorid – pensionifondid, riiklikud fondid, kindlustusfirmad, kes läbi meie hallatavate fondide siinsete ettevõtete kasvust osa tahavad saada.

Näeme endal olulist rolli selles, et haldame Balti regioonis märkimisväärset summat välisinvestorite kapitali, mis on võimaldanud meie portfellifirmadel kasvada, luua uusi tooteid ja töökohti.

Nii pikka aega tegutseda ning erinevates majandusoludes ellu jääda on meil võimaldanud aus, eetiline, läbipaistev ja mõtlematuid riske vältiv tegutsemine, mis on olnud meie tegevuse alustalaks, võimaldanud luua investoritega head usaldusväärsed suhted ning vältida mittevajalikke riske. Lisaks tootlusele tahavad institutsionaalsed investorid, et oleksime portfelliettevõtetes professionaalsed omanikud, et portfelliettevõtted hooliksid keskkonnast, oma töötajatest ja oleksid hästi juhitud.
Riskide maandamine on tänapäeval järjest olulisem. Vastutustundlik lähenemine oma äritegevusele võimaldab hästi riske maandada ja loob aluse pikaajaliseks tegevuseks.

Kuidas näiteks investeerimisel riske maandatakse?
Paljud investeerimisfirmad üle maailma (mis haldavad väga suurt osa maailmas olemasolevast kapitalist) on tänaseks liitunud ÜRO Vastutustundliku Investeerimise Programmiga (UN Principles of Responsible Investment Program), mis tähendab seda, et kui investeeringuid teed, siis järgid teatud häid tavasid, selleks, et mitte ülemäärast kahju tekitada. Tänapäeva maailm on nii globaliseerunud ja ühendatud, et kui mõni ettevõte kuskil “kolmanda maailma riigis” kiire tulu teenimise nimel “pahandust” teeb, siis jõuab see ikkagi ringiga tagasi kas kliimakatastroofide, kallima toiduainete hinna või rändekriisi kaudu.

Finants- ja investeerimisringkondades on aru saadud, et rahumeelses maailmas on parem elada kui sellises, kus kellegi arvelt elavad teised ebaõiglaselt paremini.

Mida kõrgemal Maslow püramiidi astmel asuda, seda rohkem saab vastutustundlikkuse peale mõelda. Kui oled väikeettevõte, kes on suremise äärel, siis ei ole võimalik väga palju aega vastutustundliku tegevuse peale mõtlemisele kulutada, sest nii sureks ettevõte lihtsalt ära. Enne peavad ikka olema põhivajadused täidetud.

Milline on teie investeerimisettevõtte strateegia?
Meie kõige olulisem eesmärk on oma investoritele tulu teenimine. Sellega käivad kaasas ka teatud täiendavad nõuded, millest eespool juttu oli nagu riskide vältimine, investeeringute laiema ühiskondliku kasu suurendamine…Tuleb leida õige riski-tulu suhe. Teoorias on alati võimalik riski suurendades rohkem tulu teenida, aga võib ka kogu investeeringust lihtsamini ilma jääda. Investoritel on kindlad nõuded, et me ei investeeriks ühiskonna jaoks kahjulikel tegevusaladel tegutsevatesse ettevõtetesse (tubaka ja kange alkoholi tootmine, hasartmängud, jne).

Kuidas ja kellega koostöös otsustate kuhu investeerida?
Investoritega lepitakse kokku investeerimisstrateegia ning raamistik, aga kõik investeerimisotsused teeb BaltCapi enda investeerimiskomitee. Kogu erakapitali (private equity ingl k) tööstusharu toimib analoogsete põhimõtete alusel. Investorid teevad väga põhjaliku valiku erakapitali fondijuhi suhtes – vaatavad millised kogemused neil on, mida on varasemalt tehtud, kas protsessid on paigas ja kas suudad selles majanduskeskkonnas head tulemust näidata. Nad ei sekku meie igapäevasesse tegevusse. Neil ei ole selleks ka kompetentsi, aega ja ressurssi.

Tegutseme Balti regioonis ja kuna see majandusruum on väike, siis peame olema valmis kaaluma erinevate valdkondade ettevõtteid. Jõuame ettevõteteni erinevatel viisidel. Üks variant on see, et ettevõtted tulevad ise meie juurde kuna mõni omanik soovib ettevõttest väljuda või vajatakse täiendavat omakapitali. Teine variant on, et tänu oma kontaktidevõrgustikule jõuame ise nende ettevõteteni. Saame kokku ja arutame, kas saame üksteisele kasulikud olla. Kui mõlemad pooled on huvitatud edasi rääkima, siis hakkame analüüsiga pihta. Meie jaoks on oluline, kas näeme võimalust ettevõtet edasi arendada ja kasvatada, selleks, et saavutada väärtuse kasvu. Siseneme ettevõttesse läbi osaluse ostmise – sõltuvalt olukorrast võib see olla kuni 100 protsenti, aga võime osta ka vähemuse. Meie fond teenib tulu selle pealt kui ettevõtte väärtus kasvab ehk see ettevõte peab kasvama suuremaks.

Analüüsime, kas sel ettevõttel ja valdkonnal on potentsiaali kasvada ning ka me aktiivse omanikuna saame seal midagi korda saata, et ettevõtte väärtus kasvaks. Kui ettevõtteks on näiteks kohvikukett, siis kas on võimalik avada uusi kohvikuid, kas on võimalik laieneda teistesse riikidesse. Pärast investeerimist võtame ettevõtetes aktiivse nõukogu liikme ja omaniku rolli. Tegevjuhtimise tasemel üldjuhul ei sekku. Me ei oska parandada lennukit ega valmistada head kohvi, aga oskame olla professionaalsed omanikud. Meie asi on paika panna ettevõtte strateegia ja selged eesmärgid järgmiseks 3-5 aastaks. Teiseks jälgime, et ettevõtte kapitali struktuur (omanike poolne panus, pangalaenu maht) oleks optimaalne, võimaldamaks ettevõttel eesmärke ellu viia.

Kolmas meie jaoks oluline teema on corporate governance` ehk juhtimine. Meie asi on tagada, et ettevõttel oleks juhtkond, kes suudab strateegilise plaani ellu viia, et nad oleks piisavalt motiveeritud ja vajalike oskustega. Kui ettevõttel on mitu omanikku, siis nende huvid peavad ka ühtima, sest kui omanike eesmärgid on erinevad, siis tihtipeale takistab see ettevõtte arengut. Kui juhtkond ja omanikud ühise eesmärgi nimel töötavad, siis on ka suurem tõenäosus, et see õnnestub. Loomulikult, kui juhtkond millegipärast hakkama ei saa, siis peame muudatusi tegema. Inimesed on kõige olulisem ressurss. Õige juhtkonna valik ja nende õigesti motiveerimine on üks põhiline edu tagaja.

Mis inimesi motiveerib?
Uued väljakutsed, võimalus midagi uut ja suurt arendada ning teenida head tulu. Kui ettevõte on edukas ja omanikud teenivad sellest ettevõttest kasumit, siis loomulikult on ka juhtkonnal oma roll.

Väga hästi toimib tavaliselt selline mudel, kui juhtkond ka ise investeerib ja ettevõttes osaluse omandab.

Kui palju jälgite oma igapäevatöös maailma ja Eesti poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke arenguid?
Üritame kõige olulisega niipalju kui võimalik kursis olla. Balti riikide väikese ja avatud majanduse jaoks on stabiilne keskkond väga oluline. Ootame jätkusuutlikku suhtumist ja tegutsemist ka poliitikutelt. Rahvusvahelised arengud on samuti väga olulised, näiteks see, mis erakapitali maailmas toimub, millised trendid on nendes valdkondades, kus meie portfellifirmad tegutsevad.

Millistest väärtustest lähtute oma professionaalses ja isiklikus elus? Kas need ka kattuvad?
Nii isiklikus kui ka professionaalses elus on oluline valida, kellega suhelda ja koostööd teha ning nendega suhete hoidmine. Üritan teistest inimestest ja nende seisukohtadest aru saada. Lihtne on konflikti minna. Palju keerulisem on üritada erimeelsusi lahendada rahumeelselt. Üldjuhul tulemused on paremad rahumeelset teed valides. Kui ettevõtte tasemel omanikud tülli lähevad, siis sellest ettevõttest midagi head ei tule.

Kui ettevõtesse siseneme, teeme väga põhjalikud lepingud nii osanike kui juhtkonnaga. Paneme lepingus paika osapoolte õigused, kohustused ning ettevõtte eesmärgid. Sellest on palju abi kui on korralikult vormistatud kokkulepe. Seda lepingut ei peagi tavaliselt rakendama, peaasi, et see on olemas. Kui kokkulepe on kehvasti vormistatud, siis võib olla väga raske suhteid hallata eriti kui inimeste eesmärgid on erinevad.

Kas ja kuidas on tehnoloogia areng mõjutanud investeerimist?
Kuna info hulk tänapäeva maailmas järjest suureneb ning konkurentsis püsimine eeldab efektiivsust, siis kasutame nii palju kui võimalik moodsaid tehnoloogilisi lahendusi ja tarkvara. Tuleb pidevalt kursis olla, vaadata milliseid uusi lahendusi oleks võimalik kasutada. See on teemaks igas portfelliettevõttes. Näiteks Tallinna Lennujaamas asuv reisilennukite täishooldusteenust pakkuv Magnetic MRO kasutab 3D printereid, liitreaalsuse (augmented reality) seadmeid ja kiipidega varustatud tööriistu.

Teine näide on hambaraviettevõte Unimed. Hambaravis kasutati kunagi kipsist hambamudeleid ent tänapäeval kasutatakse selle asemel 3D suuskännerit. Uuendused ei pea alati olema tehnoloogilised. Tartus on Unimedi kliinikus näiteks teraapiakoer laste jaoks, kes kardavad hambaarsti.

Mis Eesti ühiskonnas võiks veel muutuda või siis mida muuta, et meil oleks parem ühiskond ja ettevõtluskeskkond?Kindlasti tasuks panustada üldise professionaalsuse taseme kasvu. Kõigis valdkondades peame parandama oma oskusi rahvusvaheliselt asju ajada. Näiteks inimesed, kes on töötanud välismaal ja on valmis Eestisse tagasi tulema on meie jaoks suureks väärtuseks.

Ma olen kindlasti avatud ühiskonna pooldaja. Ringi reisides on juba nii tavapärane, et lähed ükskõik kuhu Euroopa riiki ja ei teki tunnet, et läheksid välismaale. Arusaamatu on see, et leidub poliitikuid, kes räägivad uuesti piiride sulgemisest. Tänapäeva Lääne inimene võtab rahu, vaba ühiskonda ja demokraatiat kui iseenesestmõistetavaid väärtusi. Samas vajavad ka need väärtused kaitsmist.

Väga ohtlikuks pean populistlikke poliitilisi liikumisi, kes jagavad inimestele katteta lubadusi olles tegelikult motiveeritud isiklikust kasust, millest aga avalikult ei räägita. See on selge näide vastutustundetust käitumisest.
Avatud ühiskond peaks tagama, et võimalikult paljud inimesed saavad loodavatest hüvedest kasu. Suletud süsteemis saab paratamatult ainult väike ühiskonnakiht hüvedest kasu ja ebavõrdsus suureneb veelgi.

 

BaltCap investeerib kasvule suunatud Baltimaade ettevõtetesse ning finantseerib ettevõtete väljaoste. Oma investeeringutega panustatakse kohaliku majanduse ja ettevõtluskeskkonna arengusse, aidates ettevõtetel kasvada ja laieneda. Tänaseks on BaltCap hallanud mitmeid investeerimisfonde kogumahuga 260 miljonit eurot ja teinud üle 70 investeeringu. Aegade jooksul on BaltCap investeerinud oma valdkonna juhtivatesse ettevõtetesse nagu Quattromed HTI Laborid, Magnetic MRO, Caffeine, TREV-2, Eesti Keskkonnateenused, Fitek, Unimed, Ecoservice, Stenders, Primekss, Runway, DEPO, Ecometal, Microlink.

BaltCap on sotsiaalselt vastutustundlik investor, kus investeerimispoliitika ning praktika on kooskõlas ÜRO Vastutustundliku Investeerimise Programmiga (UN Principles of Responsible Investment Program). BaltCap liitus programmiga 2008. aasta augustis.

BaltCapi kohta leiad lisa www.baltcap.ee

Veel samal teemal: baltcap, martin kõdar
Liitu Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi uudiskirjaga, et saada jooksvalt kasulikku infot töö- ja ettevõtluskeskkonnaga seotud teemadel.

Kontakt

MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Telliskivi 60a (A3 majaosa), 10412 Tallinn
foorum@csr.ee

Võta ühendust
Privacy Policy