Eestis räägitakse eetilisest ettevõtlusest veel pigem vähe. Organisatsioonid, kes jätkusuutlikkusest ei hooli, teevad endale tuleviku mõttes karuteene, sest järjest rohkem muutub oluliseks, kuidas ning millise hinnaga ettevõtte kasum teenitakse. Panama lekete valguses on antud teema nüüd üleilmse avalikkuse tähelepanu all.

Rahvusvahelist äritegevust korraldavad ettevõtted peaksid pöörama senisest enam tähelepanu vastutustundlikkusele. Mitukümmend aastat katsetusi on näidanud, et globaalse majanduse suurimad pidurid on vaesus, ligipääs arstiabile, haridusele ning sotsiaalne ebavõrdsus.

Infoajastust tulenevalt on uuemad põlvkonnad märksa enam teadlikud globaalsest ebaõiglusest — nutiseade toob ka maailma vaeseimad osad koju kätte. Suur hulk tänastest noortest peab oluliseks kuuluda mõnda organisatsiooni, mis kannab või toetab mõnd suuremat ühiskondlikku eesmärki. Ettevõtja jaoks on aga kasulik teada, millised on tähtsamad avalikkuses käivad arutlused ning kus saab tema ettevõte aidata kaasa ühiskondlike probleemide lahendamisele. Sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted on talentide jaoks ligitõmbavamad ning positiivsema brändikuvandiga nii ärilises kui ühiskondlikus mõttes. 2015. aastal USAs tehtud uuringu US Reputation Dividend Report andmetel moodustab ettevõtte sotsiaalne vastutus umbes 10,7% brändi väärtusest. Koos juhtimise kvaliteediga (14,5% brändi väärtusest) on see olulisuse poolest üks kiiremini kasvavaid näitajaid.

Jätkusuutlikkusse panustamist ja ettevõtete läbipaistvust ootavad ka teised turuosalised: investorid, kliendid ning koostööpartnerid. Globaalses äris on neile aspektidele loodud standardid juba väga kõrged ning iga välisturule püüdlev ettevõte peaks sellega arvestama. Eksportijad võiksid oma tegevustes jätkusuutlikkuse põhimõtted üle vaadata — mida globaalsemaks muututakse, seda rohkem avaneb ka uusi, nt keskkonna säästmise mõttes paremaid võimalusi.

Erasektori panus arengukoostöösse

Ettevõtted saavad arengukoostöösse panustada mitut moodi. Otseselt saab toetada ligipääsu haridusele ja tervishoiuteenustele, arendada infrastruktuuri, suurendada tööhõivet ja sissetulekuid, toetada kohalikke ettevõtteid ning parandada teenuste ja kaupade kättesaadavust. Teine võimalus on kasutada kaudseid hoobasid nagu partnerriigile jäävad maksutulud, majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse loomine, läbipaistva õigusloome toetamine, või tarneahelate vastutustundlik juhtimine.

Näiteks Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige AVON, mis tegeleb kosmeetikatoodete otsemüügiga, lähtub tarneahela juhtimisel kindlatest põhimõtetest. Jälgitakse, et tarnija maksaks oma töötajatele kõikide töötatud tundide eest vähemalt kehtestatud miinimumtöötasu ega diskrimineeriks kedagi rassi, religiooni, soo, rahvuse jms alusel. Partnerid peavad tagama töötajatele puhta, turvalise ja tervisliku töökeskkonna ning järgima läbipaistvuse ja eetilisuse põhimõtteid.

Kuidas mõista oma mõju ulatust?

Vaata, milline on sinu äritegevuse mõju töökeskkonnale, loodusele, turu tervisele ja ümbritsevatele kogukondadele. Mõtle, millised on muudatused, mida saad oma ettevõttes ellu viia nii, et see oleks jätkusuutlik. Pööra tähelepanu mõnele suuremale globaalsele, sotsiaalsele või keskkonna-alasele väljakutsele (vaesuse vähendamine, säästlikum keskkond, korruptsiooni vähendamine) ning püüa oma tegevuste kaudu leida neile lahendusi. Kõike korraga arvesse võtta ongi keeruline, ent ühe planeedi elanikena peame olema vastutustundlikud ning ühiselt panustades saavutame ka jätkusuutlikkuse.

Kristiina Esop, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht