SEB Investment Oultlook: investeerimismaailm tüürib säästva arengu suunas

Eesti 11.03.2018

Ettevõtete kui ka tarbijate teadlikkus on viimastel aastatel läbinud olulise arengu ning üha enam keskendutakse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele ehk KSJ-teemadele. Tähtsa verstapostini jõuti aastal 2015, kui 193 riiki võttis vastu ÜRO 17 säästva arengu eesmärki. Tegelikkuses tähendab see, et nende riikide valitsused, kodanikuühiskond ja ettevõtted on võtnud endale kohustuse teha koostööd võitlemaks vaesuse, ebavõrdsuse ja kliimamuutusega. See areng peegeldub ka investeerimismaailmas.

Keskkonnaküsimused senisest olulisemad
Kui mõned börsiettevõtted lisasid paar aastat tagasi oma investoritele suunatud ettevõtete esitlustesse ühe slaidi, mis keskendus KSJ-teemadele siis puudutati seda teemat pigem põgusalt ilma eriliste tunneteta ning paljud kuulajad kas haigutasid või vaatasid kella. Sealt edasi on nii tippjuhtkonna kui ka investorite suhtumine oluliselt muutunud. Muutus on olnud järk-järguline, kuid pikas perspektiivis on see ikkagi üsna silmatorkav. Praegu demonstreerivad kaasaegsed tippjuhid oma keskkonnaalaseid auhindu suure uhkusega ning üha kasvav hulk neist tõstab esile ärivõimalusi, mida suurem tähelepanu KSJ küsimustele annab. Lihtsamalt öeldes on keskkonnaga seotud jätkusuutlikkuse teemad muutumas riskielemendist ärivõimaluseks.

Elektriautod – meepott, mis ahvatleb kõiki
Elektriautod, sealhulgas pistikhübriidid, on omandamas suuremat tähtsust kogu maailmas. Hiina algatus lõpetada pikas perspektiivis sisepõlemismootorite kasutamine (konkreetset aastat ei ole välja toodud erinevalt Ühendkuningriigist, Prantsusmaast, Norrast, Madalmaadest ja Indiast) on liikuma panev jõud, mis peaks tagama ülemaailmse elektriautode turu tugeva kasvu veel aastateks. Põhjamaades asuvad ettevõtted näevad selles arengus suurt võimalust. Volvo Cars, mis kuulub Hiina tootjale Geely, paigaldab alates 2019. aastast kogu mudeli valikul elektrimootorid. Selle aluseks olnud 2017. aasta juulis tehtud avalduses märkis tegevjuht Håkan Samuelsson, et otsus on vastuseks klientide kasvavale nõudlusele.

Kaasa tahavad lüüa ka konsultatsioonifirmad nagu Sweden ÅF, kes teevad koostööd mitme Hiina autotootjaga, et arendamaks  uusi elektriautode mudeleid. Rootsis asuv kaevandus- ja sulatusettevõte Boliden märgib, et nende vasekaevandused saavad kasvavast vasetarbimisest suurt kasu, kui maailm liigub elektriautode poole.

Seda osalt seetõttu, et elektriautodes on märkimisväärselt kõrgem vasesisaldus kui tavapärastes sisepõlemismootoritega autodes, kuid ka seetõttu, et elektriautode leviku kasvades tuleb märkimisväärselt laiendada ka elektrivõrgu infrastruktuuri. See nõuab suuri vasekoguseid. Boliden on hindamas ka koobalti kaevandamise võimalusi olemasolevast maagist, mis tõenäoliselt oleks ahvatlev alternatiiv kõikidele ettevõtetele, kes valmistavad akutoitel tooteid ega soovi end seostada Kongos asuva koobaltitööstusega.

Metallitööstuse kasumlikkusele olulised heitmed
Metallitööstus ei ole ainus sektor, millest investorid mõtlevad otsides ettevõtteid, mis tegutsevad parema keskkonna huvides. Kuigi tööstusharu liigitatakse heitemahukaks pakub metallitööstus ärivõimalusi, mis on valdkonna parimad. Nii näiteks on Boliden investeerinud suuri summasid oma sulatustehastesse eraldamaks keskkonnale ohtlikud heitmed. See omakorda võimaldab ettevõttel kasutada odavamaid, suhteliselt madala kvaliteediga ebapuhtaid metallikontsentraate, sest heitmed suudetakse siduda.

Paraku ei ole suutlikkus eraldada tsingi sulatamisel tekkivaid saasteaineid (nagu näiteks elavhõbe) olnud piisav, sest seda tüüpi raskemetalle tuleb ka ohutult lõpp-ladustada, nii et see loodusesse ei satuks. Boliden lahendas probleemi ehitades selleks otstarbeks sügavale aluskivimisse maa-aluse kambri, kuhu saab ladustada jäätmeid samal viisil nagu kasutatud tuumakütust. Tsingisulatus ei saa kunagi olla nende ettevõtete pingerea eesotsas, kes panustavad jätkusuutlikku ühiskonda, kuid kahtlemata on keskkonna jaoks oluline hüve kui elavhõbedat ja teisi raskemetalle saab sulgeda maa-alustesse kambritesse selle asemel, et neid merre ja õhku heita. Ettevõtte tegevjuhi sõnul on see parem alternatiiv nii keskkonnale kui ka Bolideni äritegevuse seisukohast.

Alumiiniumitootja Norsk Hydro on uhke oma Norras Karmøys asuva tehase üle. Räägitakse, et see olevat omataoliste seas kõige energia- ja heitme tõhusam ettevõte maailmas, mis on oluline samm ettevõtte strateegias saavutada 2020. aastaks CO2-neutraalne äritegevus. Huvitav on ka asjaolu, et  ettevõttest sõltumatud teemad nagu Hiina keskkonnapoliitika on üks olulisemaid tegureid ettevõtte kasumlikkuse jaoks. Hiina on pikalt rääkinud energiamahukate tööstusharude, nagu alumiiniumitööstus, tootmise piiramisest; eelmisel talvel toimusid alumiiniumitehastes laialdaselt ajutised seisakud ning Hiina poliitilised liidrid hoiavad selle majandusharu saatust suuresti oma kätes. Parim väljavaade Norsk Hydro jaoks oleks ülemaailmse üle tootmise püsiv ja ulatuslik lõpetamine (eelistatult suure saastega tehaste sulgemine).

Plastist tulenev reostus suurema tähelepanu all
Euroopa Komisjoni läbiviidud uuringu kohaselt on 87 protsenti ELi kodanikest mures sellepärast, millist mõju avaldavad plastjäätmed keskkonnale ning tervelt74 protsenti inimestest muretseb nende enda tervisele avalduva mõju pärast. Sellest murest tingituna väldib 24 protsenti täielikult selliste kaupade ostmist, millel nende arvates on üleliigne või mittekohane pakend ning 72 protsenti püüab vähendada kilekottide kasutamist.

Seda tausta ei ole sugugi raske mõista. Plastist tulenev reostus on hästi märgatav ja plast moodustab tervelt 84 protsenti kogu Euroopa randades olevast prügist. Meie laialtlevinud mikroplasti jäätmete kurb ja hirmutav mõju on saanud suuremat tähelepanu ka meedias. Nii näiteks räägivad teadlased, et merelinnu ligikaudset vanust saab määrata tema kõhtu kogunenud plasti koguse järgi. Kalad söövad mikroplaste, uskudes, et see on plankton, meduus või miski muu söödav ning seejärel söövad neid kalu linnud.

Loomulikult plast ei seedu ja võtab tohutult aega, enne kui see bioloogiliselt laguneb, mistõttu jääb see nii lindude, vaalade kui ka kilpkonnade kõhtu kogu nende eluks. Linnud toidavad oma tibusid söögiga, mis sisaldab plaste. On leitud linnupoegi, kelle kehamassist 10% koosneb nende kõhus leiduvatest plastijäätmetest. Laialdast kajastamist leidis 2017 aasta alguses juhtum Norras, kus leiti madalikule kinni jäänuna haige 6-meetrine nokisvaallane, kellel oli kõhus 30 kilekotti, sh üks 2 meetri pikkune kott.

Praegu ulatub maailma meredes leiduv plastijäätmete mass ühe viiendikuni kalavarude massist. Maailma Majandusfoorumi aruande kohaselt tõuseb see näitaja aastaks 2025 ühe kolmandikuni kalade massist ning umbes 30 aastaga see võrdsustub. Igal aastal satub merre umbes 8 tonni plastijäätmeid. Samal ajal on plasti taastöötlus tähelepanuväärselt madal – vaid 10%  aastasest 78 miljoni tonnisest plastpakendite toodangust võetakse ringlusse.

Isegi Euroopas on ringlusse võtuks kogutud plastijäätmete osakaal ainult 30% ning selle aastani eksporditi suur osa sellest Hiina ümbersulatamiseks. Võrdluseks – taaskasutusse võetakse enam kui 70% kogu paberist ning viimase 100 aastaga toodetud alumiiniumist 75% arvatakse endiselt olevat kasutusel, paljudel juhtudel pärast mitmekordset taas käitlemist või ümbersulatamist. Antud võrdluse põhjal ei tohiks Euroopa Komisjoni eesmärk saavutada 2030. aastaks kogu plasttoodete 55% taaskasutus olema üleliia ulmeline.

Tarbijate vastuhakk plastijäätmetele
Tarbijad on hakanud võitlema plastist tuleneva reostuse vastu ja see loob olulisi ärivõimalusi paljudele Põhjamaade ettevõtetele. Hiljuti teatas McDonalds, et alates 2019. aastast loobub ta plasttopside kasutamisest kõikidel oma turgudel. Soome pakendispetsialisti Huhtamäki jaoks, kes tarnib plasttopse ja muid pakendeid kiirtoidukettidele kogu maailmas (v.a USAsse), ei olnud see teade üllatuseks. Huhtamäki tarnib oma klientidele nii plast- kui ka papp- ja paberpakendeid ning näeb kogu maailmas selget tendentsi paberi eelistamise suunas plasti asemel (kahjuks on tarbijate huvi antud teemade vastu sellistes riikides nagu India veel madal).

Loomulikult saavad sellest tendentsist kasu taastuvtoorainetest pakkematerjalide valmistajad nagu BillerudKorsnäs, Stora Enso ja Metsä Board – plastpudelite asemel vedelikupakendite kartong, plasti asemel paberkotid, vahtplasti asemel puidukiust valmistatud kandikud jne. Paberi- ja tselluloositööstuse seadmete allhankijad, nende hulgas Valmet, räägivad, et nad ei ole veel näinud selle tendentsi erilist mõju oma tellimustele, kuid nad jälgivad arenguid suure huviga. Ilmselgelt on olukorras, kus üsna suur osa plastpakenditest tuleb vahetada taastuvmaterjalidest alternatiivide vastu, vaja palju uusi masinaid papi ja paberkottide valmistamiseks.

Finantssektor käib ajaga kaasas
Finantssektor investeerib jätkusuutlikumalt. Investorite seas on jätkusuutlikkuse alane töö olnud päevakorras juba pikka aega, kuid nagu kogu meie ühiskonnas tervikuna, on suurem tähelepanu tekkinud viimastel aastatel − seda nii ettevõtete strateegiates kui ka tootevalikus, mida klientidele pakutakse.

2006. aastal kehtestas ÜRO kuus vastutustundlike investeeringute põhimõtet. Lühidalt kohustuvad ülemaailmsele vastutustundlike investeeringute põhimõtete algatusele alla kirjutanud investorid olema enda investeeringute aktiivsed omanikud, kindlustades seeläbi jätkusuutlikkuse integreerimise hea ühingujuhtimise tavadesse ning sellesse, et ettevõtte juhid järgiksid jätkusuutlikkuse standardeid. Allakirjutanud peavad tegema aktiivset tööd kindlustamaks vastutustundlike investeeringute põhimõtete levimine investeerimissektoris tervikuna ning andma aru oma tegevustest ning edusammudest jätkusuutlikkuma tootmise arendamisel.

Investori jaoks on aga lisaks paremale maailmale ka oluline see, et jätkusuutlikkus ja säästev areng on trendid. Trend on omakorda investori suurim sõber.

 

Liitu Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi uudiskirjaga, et saada jooksvalt kasulikku infot töö- ja ettevõtluskeskkonnaga seotud teemadel.

Kontakt

MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Telliskivi 60a (A3 majaosa), 10412 Tallinn
foorum@csr.ee

Võta ühendust
Privacy Policy