SEB Investment Outlook: energiatõhususe otsimine tekitab investeerimisvõimalusi

Jää põhjapoolusel sulab. Merepinna tase tõuseb 3 mm aastas. Lõuna-Euroopat kimbutab veepuudus, mille tõttu võib Vahemere-äärsest rannajoonest saada peagi kõrb. Kasvuhoonegaasid ja aastate jooksul inimeste poolt tekitatud heitmed mõjutavad meie keskkonda ja seega ka meie igapäevaelu ning planeedi tulevikku. Nende suundumuste aeglustamiseks on maailm kokku leppinud uues globaalse kliima kavas, mis on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks eluliselt vajalik, kuid tekitab ka investeerimisvõimalusi. 

Tootmisest, transpordist, tarbimisest ja muudest allikatest tekkivate kasvuhoonegaaside heitmed on kiire temperatuuritõusu põhjustajateks. 60 aastaga on Maa elanikkond kasvanud 3 miljardilt inimeselt u 7,5 miljardini ning ÜRO hinnangul elab 2050. aastal Maal u 9,7 miljardit inimest. Jõukuse kasvades on kasvanud ka energiatarbimine. Suurenenud energianõudluse rahuldamiseks põletame rohkem kivisütt ja naftat, mille tagajärjeks on globaalne soojenemine.

Heitmete vähendamine ei ole ainult globaalse soojenemise aeglustamise abinõu, vaid puudutab ka tervist ja sotsiaalset stabiilsust. Näiteks Pekingis võib õhusaaste mõju inimesele halval päeval võrdsustada kahe sigaretipaki suitsetamisega päevas. Pooled protestidest Hiinas on seotud keskkonnaprobleemidega. Veepuudus ja kehv saak Lõuna-Euroopas võivad viia nii toiduhindade inflatsiooni kui ka migratsioonini. Seega on ka kohalike poliitiliste juhtide huvides ohjeldada kasvuhoonegaaside heitmete hulka.

  1. aasta detsembris jõudsid 195 riiki Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuse konverentsil (COP21) kokkuleppele kasvuhoonegaaside heitmete vähendamises, aeglustamaks globaalset soojenemist 2030. aastaks 2 ˚C võrra. 22. sajandi teises pooles ei tohiks inimtekkelisi kasvuhoonegaaside heitmeid enam puhtal kujul juurde tekkida. Sellel ambitsioonikal kaval on kaks komponenti: 1) põletada vähem kivisütt ja naftat ja minna üle keskkonnahoidlikemate energiaallikate kasutamisele ning 2) kasutada üldiselt vähem energiat. Esimene komponent loob investeerimisvõimalusi näiteks tuuleenergia tootmise sektoris, samas kui teine eesmärk pakub võimalusi energiasäästlike masinate loomiseks.

Uued õigusaktid mõjutavad ka ettevõtteid. Kuna ettevõtted hakkavad vastutama oma tegevuse keskkonnamõjude eest, tuleb esile selgem seos energiatõhususe, kulude ja tulude vahel. Ettevõtetel, kes suudavad toota, kasutades energiat ja materjale tõhusalt, või kellel on väikseim ebasoodne mõju kohalikule keskkonnale, on tunduvalt suurem konkurentsieelis. Ettevõtted, kes paigaldavad maaküttepumbad, nagu näiteks Rootsis asuv Nibe, vähendavad oluliselt oma klientide energiatarbimist, samas kui kõrgem süsinikdioksiidi maks mõjutab traditsioonilisi energiaettevõtteid. Kasu lõikavad ettevõtted, kes suudavad ehitada energiatõhusamaid hooneid, aga ka tarnijad, kes pakuvad isolatsioonimaterjale, nagu näiteks Ühendkuningriigis tegutsev Kingspan, või toodavad LED-valgusteid, nagu näiteks Hollandi suurettevõte Philips. Ettevõtted, kes tegutsevad energiatõhusa õhu konditsioneerimise vallas, nagu Jaapanis asuv Daikin, peaksid arenevatel turgudel olema heal positsioonil.

Mitmete hinnangute kohaselt on elektriautod kaks korda energiatõhusamad kui bensiinil töötavad autod (mõõdetuna elektrijaamast rehvideni, võttes muu hulgas arvesse tegureid, nagu energiakadu elektrijaotusvõrgus). See toob kasu hübriid- ja elektriautode turuliidritele, aga ka nende osade tarnijatele. Veel üheks kasvuvaldkonnaks on energiateenuseid pakkuvad ettevõtted, kes aitavad teistel ettevõtetel vähendada oma energia- ja ressursikasutust ning kellele makstakse protsent kulude kokkuhoiu pealt.

Tööstusmootorid ja -robotid on samuti väga olulised. Uued rangemad elektrimootoritele kehtestatud standardid peaksid mõjutama nii robotitootjate kui ka roboteid kasutavate tootjate tegevust. On huvipakkuv fakt, et sujuvamaid liigutusi tegema programmeeritud robotid võivad energiat kokku hoida kuni 40%. Seega on energiatõhususe otsimine miski, mis toob kaasa olulise muutuse mõtteviisis ning selles, kuidas me toodame ja tarbime. Mõtteviisi muutus on aga miski, mis toob alati kaasa selged võitjad. Investoril jääb üle need võitjad vaid identifitseerida ning teha vastavad paigutused.

Peeter Koppel
SEB privaatpanganduse strateeg

 

 

Liitu Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi uudiskirjaga, et saada jooksvalt kasulikku infot töö- ja ettevõtluskeskkonnaga seotud teemadel.

Kontakt

MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Telliskivi 60a (A3 majaosa), 10412 Tallinn
foorum@csr.ee

Võta ühendust
Privacy Policy