Uudised

9.märtsil Kutsekoja, Keskkonnaministeerium ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse korraldatud ümarlaual vaagiti hetkel pakutava keskkonnaalase hariduse ja koolituse võimalusi ning selle vastavust ühiskonna tegelikele vajadustele. Arutelude käigus leiti, et keskkonnaga seotud kutseoskused nõuavad nii piisavaid teoreetilisi teadmisi, mis annaksid arusaamise inimese ja looduse suhtest üldiselt, kui ka spetsiifilisi konkreetses ametis vajaminevaid oskusi. Praegu on nähtav lõhe tööandjate ootuste ja keskkonnaalaste kutseoskuste vahel.

Läbiviidud küsitlustest ja kommunikatsioonist ettevõtjate ning keskkonna-institutsioonidega on selgunud, et probleem on palju laiem kui kutsekvalifikatsiooniga seonduv. Tegelik häda tundub olevat hoopis otsusetegijate üldises haridustasemes ja väärtushinnangutes. See kehtib nii ettevõtjate, aga veelgi enam riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusala juhtide ning poliitikute kohta, kelle madal keskkonnateadlikkus ja sellest tulenevad ”kehvad” otsused võivad ohustada kogu riigi arengut kõige laiemas plaanis.

Kehvade otsuste hulka võib lugeda ka praegu levinud praktika, et tööandjad (eriti kohalike omavalitsuste juhid) eelistavad sageli madalama erialase kvalifikatsiooniga spetsialiste, sest ei suuda ise adekvaatselt hinnata ametikohaga seonduva töö olemust ja nõudeid. Kuna üldised väärtushinnangud ja –hoiakud kujunevad välja juba varases nooruses, on ülhariduse käigus omandatu aluseks kogu ülejäänud elu jooksul õpitavale. Siit paistub juhtide madala keskkonnateadlikkuse üks peamisi põhjusi.

Kokkuvõtteks tõdeti, et keskkonnateadlikkuse ja haridustaseme tõstmine on mitte ainult riigi tööjõu, vaid kogu ühiskonda laiemalt puudutav probleem. Vajadus tõsta keskkonnahariduse taset ja korrastada keskkonnaharidusmaastik tervikuna on ilmselge, kui tahetakse olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja jätkusuutliku arenguga riik.
Kokkutulnud erinevate institutsioonide esindajad ja keskkonnaga seotud spetsialistid leidsid üksmeelselt, et ollakse väga olulise probleemi lahendamise alguses. Laiapõhjaline äri-, avalikku- ja kolmandat sektorit kaasav süsteemne koostöö on siin vältimatu, et olukorra parandamiseks sobivad lahendused leida.

Lähiajal loodetakse nii Keskkonnaministeeriumi, EKTK ja haridusasutuste toel kokku kutsuda laiem ring asjalisi, et kavandada edasisi konkreetseid tegevussuundi ja planeerida omavahelist koostööd. Vastutustundliku ettevõtluse foorum on siin oodatud partner.

Monika Prede
TÜ GI doktorant