Vastutustundlik ettevõtlus Telias, ehk kuidas jagatud väärtuste põhine juhtimine ettevõttele kasu toob

Tallinn 15.05.2018

Intervjuu Telia Company Jätkusuutliku strateegia asepresidendi Anne Larilahtiga

 

TC_IWILL_Anne Larilahti_543x775px

Kuidas Telia Company CSR* teemadega tegeleb ja mis on teile kõige tähtsam?

Tegeleme CSR teemadega strateegiliselt. See tähendab, et meie ettevõttes vaadatakse järjepidevalt üle kõik erinevad vastutustundlikkuse tasandid –  näiteks konkreetses ühiskonnas (tegutseme mitmetes riikides) hetkel kehtivad regulatsioonid, erinevate riskide juhtimine, eetiline raamistik jne.

Ettevõttel tuleb teha endale põhjalik jätkusuutlikkuse analüüs (materiality analysis). Selle kaudu saab juba välja selgitada olulisemad majanduslikud, sh keskkonna- ja sotsiaalsed teemad, millel on märkimisväärne mõju äritegevusele näiteks huvigruppide käitumise kaudu.

Teliale on väga tähtis saada oma huvigruppidelt piisavalt tagasisidet ja informatsiooni. Oluline on mõista, kus meil on võimalik neile positiivset mõju avaldada.

Kuigi täna mitmed ettevõtted, seal hulgas meie, oleme andnud rahalisi toetusi, on kõige suurem mõju süsteemsetel ja pikaajalise mõjuga ärilahendustel, millel on ka majanduslik kasu meie ettevõttele. Miks? Sest ärimudelitega seotud mõju loomine on  kõige jätkusuutlikum.

Tooge palun mõned näited sellistest ärilahendustest

Huvigruppidega jagatud väärtuste põhjal on võimalik genereerida väga palju erinevaid kasulikke lahendusi. Mulle meeldib välja tuua, kuidas globaalsete säästva arengu eesmärkide (Sustainable Develpment Goals) taga on peidus ettevõtete jaoks rohkelt ärivõimalusi. Telekommunikatsiooniettevõttena on meile selline mõtteviis täna väga loomulik. Kommunikatsiooni efektiivsemaks muutmisega on sündinud mitmeid tarku lahendusi, mis on otseselt seotud säästva arengu eesmärkidega.

Näiteks võib tuua Soome postiteenistuse ja meie koostööprojekt targast postkastist. Tegemist on tehnoloogiaga, mis võimaldab eemalt reaalajas postkastiga seonduva kohta infot saada – kas post on juba toodud ja kast on täis, kas keegi on postkasti sisse murdnud jne. Arvestades, et aastas liigub miljardeid postisaadetisi, on selline informatsioon oluline näiteks turvalisuse tagamisel, logistika planeerimisel ja kulude optimeerimisel.

Screen Shot 2018-05-14 at 12.07.18 AM

Taanis lõime koostöös  Saritaga pilootprojekti, testimaks tehnoloogiat, mis aitab eakate hooldamist lihtsustada. Tegemist on n-ö targa nööbiga, mille funktsionaalsus seisneb selles, et klient saab vajalikul hetkel nööbile vajutades hooldaja endale appi kutsuda. Hooldajale saadetakse signaal seadme kaudu, mis on ühendatud Telia võrku ning mis on omakorda seotud personali mobiiliseadmes oleva appiga. Seadme üks tähtis lisa on ka see, et hooldaja saab appist eakale märku anda, et abi on juba teel.

Screen Shot 2018-05-14 at 12.16.28 AM

Eestis on Telia panustamas koostöös Tartu linna ning Tartu Ülikooliga projekti SmartEnCity, mille peamiseks eesmärgiks on parema, innovaatilisema ning energiasäästlikuma linnakeskkonna rajamine. Tegevused, mida ühiselt planeeritakse on näiteks targa linna mudeli väljaarendamine, integreeritud infrastruktuuri loomine Tartusse, targa kodu lahenduste arendamine, suurandmete analüüsimine ja kasutamine koostööprojektide elluviimiseks jpm. Näitena võib siin välja tuua plaani renoveerida Tartu kesklinna piirkonnas paiknevad ajale jalgu jäänud hruštšovkad A-energiaklassiga nutikateks smartovkadeks.

Screen Shot 2018-05-15 at 12.53.00 PM

Need on vaid mõned näited ja nagu näha, on need sisult väga erinevaid. Ideed tulevad enamasti otse huvigruppidelt. Nemad teavad kõige paremini, mida on hetkel vaja, et muuta elu paremaks ja meie aitame luua sobivaid lahendusi.

Kuidas te neid koostöömudeleid loote?

Töötame näiteks paljude start-up’idega, aga ka koostöös omavalitsuste ja erinevate ettevõtetega. Lisaks on meil ka tugev innovatsioonile suunatud mõtlemine oma ettevõtte sees, mille heaks näiteks on Eestis hästi toimiv Telia start-up kiirendi VUNK (vunk.eu), mis aitab leida innovaatilisi ärilahendusi kaasates töötajaid, kes vabatahtlikult moodustavad täiesti uued ametliku struktuuri välised tiimid, et luua uusi lahendusi, mis kliente aitavad ja loovad ka ärivõimalusi.

Kuidas ettevõtted saavad veel ühiskonnas suuri probleeme (näiteks vaesus) adresseerida?

Juhtumi põhiselt. Filantroopia põhiselt palutakse meid aeg-ajalt teatud valdkondi toetada. Meie aga eelistame jälle aidata läbi oma põhitegevuse. Näiteks wifi tsoonide rajamine on üks selline tegevus, mis on meie põhitegevusega otseselt seotud.

Teise näitena võib tuua interneti turvalisuse teema. Privaatsus ja turvalisus internetis on meile väga tähtsad valdkonnad.

Telia Companyl on erinevates riikides kokku 800 last, kellega teeme koostööd, et seda teemat adresseerida  (loe lähemalt: Children’s Advisory Panel).  Lapsed on ääretult targad ja nad saavad mõnedest asjadest oluliselt paremini aru kui meie, täiskasvanud.  Koostöö tulemusel saame teada, kuidas me saame lapsi kõige paremini turvalisuse ja privaatsuse huvides kaitsta. Koostöös valminud materjale saavad kasutada ka õpetajad ja lapsevanemad. Eestis oleme koostöös Lastekaitse Liidu ja paljude teiste partnerorganisatsioonidega aktiivselt tegelemas küberkiusamise teemal teadlikkuse tõstmisega (www.suurimjulgus.ee).

Aga näiteks tervis? Mobiiltelefonide ja nutiseadmete kasutamisega kaasnevad terviseriskid?

Hetkel kõige aktuaalsem on nutiseadmete kasutamise mõju vaimsele tervisele. Püüame seda probleemi samuti adresseerida.

Milline on olnud teile äriliselt kõige kasumlikum CSR projekt?

Kõige selgema tulemusega on enamasti keskkonnaprojektid. Nende pealt on vast kõige lihtsam saavutada rahalist kokkuhoidu. Samamoodi tuleb alati kaaluda, mis on kliendi jaoks rahaline võit.

Kui vaadata, mis riigi tasandil CSR osas tehakse, siis surve pannakse ka kohalikele omavalitsustele ja riigi osalusega ettevõtetele, et nemad samuti aitaksid suuremaid sotsiaalseid ja keskkonna-alaseid probleeme adresseerida. Mitmed omavalitsused on seejärel tulnud meie juurde küsima, et kuidas nad saaksid olla veelgi efektiivsemad – näiteks vähendada CO2 jalajälge. Siin saame meie neile oma kompetentsi jagada, et selliseid tulemusi saavutada.

Kõige aktuaalsemad teemad on minu arvates hetkel energia ja keskkonna teema, seejärel näiteks ligipääsetavus, mitmekesisus ja ka õiglane kohtlemine.

Kui kaua võttis Telial aega oma CSR prioriteetide seadmine?

Meil oli väga konkreetne õppetund – suur korruptsiooniskandaal, mis läks meile maksma ligikaudu miljard dollarit. See toimus 2008. aastal ja sai alguse Usbekistanis, kuhu me sisenesime vähese ettevalmistusega. Meie leping sealse valitsusega oli teatud mõttes huvide konfliktist lähtuvalt üles ehitatud. Hiljem oli väga keeruline sellest juhtumist väljuda. See aga andis tugeva tõuke compliance teemadega põhjalikumaks tegelemiseks ja selle olulisuse mõistmiseks. Meil ei olnud nõuetele vastavuse reeglid (due diligence) siis veel väga heal tasemel, kuid nüüd seevastu on viimasepeal. Õppisime sellest kriisist väga palju. Võin kihla vedada, et sarnaselt meile on ka näiteks British Petroleumil peale Mehhiko lahes juhtunud õnnetust kasutusel maailma karmimad turvameetmed.

Paraku õpitakse sageli alles peale kriisi läbimist.

Mida soovitate teistele ettevõtetele teistesse riikidesse sisenemisel?

Uutesse riikidesse sisenemisel on väga oluline eeltöö ja ettevõtte CSR protsessidest kinnipidamine.
Oluline on ettevõtte kesksed eetilised põhimõtted sihtturule kaasa viia.

Kui sisenetakse kõrge riskiga riikidesse, on vaja seal kuidagi luua usalduslikud suhted ja tähtis on muidugi ka kohalikesse ühiskondadesse investeerimine.Väikesed ettevõtted ei saa endale alati lubada CSR teemadel eraldi inimest, aga jätkusuutlikkuse analüüs on sellele vaatamata kasulik ja vajalik ära teha.

Kuidas te rahvusvahelisel tasandil sektori ülest koostööd teete?

Kuulume näiteks koalitsiooni GSMA, mis ühendab ligikaudu 800 operaatorit üle maailma 300 riigis. Lisaks peame oluliseks liitumist UN Global Compactiga (globaalne säästva arengu eesmärkide jalajälje järgimine)**.

Millised on peamised ühiskondlikud väljakutsed täna Eestis seoses vastutustundlikkusega?

Enamasti on asi teadlikkuses. Ma ei usu näiteks, et keegi tahaks teadlikult ajada ebaeetilist äri. Teadlikkus on praegu paljudes riikides kiiresti kasvamas. Oma kogemusest saan öelda, et Rootsis näiteks on teadlikkus võrreldes 15 aasta taguse ajaga märkimisväärselt tõusnud. Eesti on väga ettevõtlussõbralik riik ja ma usun, et ka siin on võimalik julgelt rääkida säästva arengu eesmärkidest läbi ärivõimaluste loomise.

Intervjueeris: Kristiina Esop, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht

Telia on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi liige.
*CSR – ehk corporate social responsibility on termin, mida kasutatakse laialdaselt, tähistamaks ettevõtete sotsiaalselt vastutustundlikku tegutsemist

** https://www.unglobalcompact.org/

 

Liitu Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi uudiskirjaga, et saada jooksvalt kasulikku infot töö- ja ettevõtluskeskkonnaga seotud teemadel.
Kontakt

MTÜ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum
Telliskivi 60a (A3 majaosa), 10412 Tallinn
foorum@csr.ee

Võta ühendust
Privacy Policy