2009 tulemused
Äripäeva, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja EBSi Eetikakeskuse eestvedamisel viidi sel aastal teistkordselt läbi vastutustundliku ettevõtluse indeks, millega soovitakse toetada ja innustada ettevõtteid, kes oma igapäevasesse äritegevusse ja suhetessse sidusrühmadega püüavad lõimida hoole looduskeskkonna ja ühiskonna ees.
Erinevalt esimesest aastast, saadeti sel aastal avalikult kättesaadava informatsiooni põhjal eeltäidetud ankeedid Äripäeva Eesti edukate ettevõtete TOP 100s olevatele ettevõtetele. Lisaks saadeti kutsed ka TOP 101-500 ettevõtetele ning avalike infokanalite kaudu kutsuti osalema ka kõiki teisi valdkonnast huvitatuid.
End avalikult vastutustundliku ettevõtluse perspektiivist hinnata lasta otsustas sel aastal 49 ettevõtet, kelle hulka kuulusid erineva suuruse ja tegevusvaldkonna ning nii Eesti kui väliskapitalil põhi nevad ettevõtted.
Äripäeva edukate ettevõtete TOP 100st (2008) osales vastutustundliku ettevõtluse indekis vaid 17 ettevõtet, millest võib järeldada, et majandusliku edukusega ei pruugi tingimata kaasneda vastutustundlik mõtlemine ja hoolivus looduskeskonnast ja ühiskonnast. Tegevusvaldkondadest olid enim esindatud hulgi-ja jaekaubanduse ning tööstussektori ettevõtted.
Vastutustundliku ettevõtluse indeksis osalenud ettevõtete koondhinne aastal 2009 moodustas 60% ideaalolukorda kajastavast 100st protsendist.
Neljast põhivaldkonnast (strateegia, põhimõtete integreerimine, valdkondade juhtimine ning tulemuste hindamine, aruandlus ja kommunikatsioon) olid keskmiselt tugevaimad ettevõtte strateegia (tulemus 63%) ning tegevusvaldkondade juhtimine (tulemus 62%).
Nõrgimaks valdkonnaks osutus tulemuste hindamise, aruandluse ja kommunikatsiooni val dkond (48%), mis praktikas võib tihtipeale väljenduda näiteks selles, et innovaatiliste kogukonna- või keskkonnaalgatuste tulemuslikkust ei hinnata või kui seda isegi tehakse, ei informeerita saadud tulemustest kõiki ettevõttele olulisi sidusgruppe. Raskusi valmistab endiselt ka vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete viimine töötajateni ning vastutustundliku ettevõtluse sidumine töötajate tulemuste hindamise ja tasustamisega.
Tegevusvaldkondade juhtimise osas (kogukond, loodus-, töö- ja turukeskkond), mis analüüsib konkreetseid tegevusi kogukonna, looduskeskkonna, töökeskkonna ja turukeskkonna valdkondades, oli enamikel ettevõtetest jätkuvalt palju huvitavaid programmide ja algatuste näiteid. Kõige tugevamaks tegevusvaldkonnaks oli ka käesoleval aastal töökeskkonna valdkond, millele järgnes vastutustundlik tegevus turukeskkonnas. Sam as võis täheldada, et ettevõtte oskuste, teadmiste, kompetentside, tegevusharuga on tegevused veel vähe seotud ning seda eriti kogukonna valdkonnas. Ka oluliste sidusrühmade kaasamist ettevõtte tegevusprioriteetide valikusse, tegevuskavade välja töötamisse ja läbi viimisse võis täheldada väheste ettevõtete puhul.
Indeksi viimases tulemuste hindamise, aruandluse ja kommunikatsiooni osas paistis silma, et paljud ettevõtted kajastavad valdkonda oma kommunikatsioonimaterjalides (tulemus 64%), samas kui mõõdikuid seatakse või aru antakse looduskeskkonna, töökeskkonna, turukeskkonna ning kogukonnamõju valdkondades tagasihoidlikumalt (vastavad tulemused 54 ja 48%). Vastutustundliku ettevõtluse aruannet eraldiseisva aruandena annavad välja peamiselt rahvusvahelised ettevõtted suurkorporatsiooni raporti osana. Vaid ühel osalenud ettevõttel oli päri s iseseisev vastutustundliku ettevõtluse alane aruanne.
Kõik käesoleval aastal indeksis osalenud ettevõtted väärivad teistele ettevõtetele eeskujuks toomist juba seetõttu, et nad olid valmis läbi töötama keeruka hindamisankeedi ning oma ettevõtet selle pilgu läbi analüüsima.
(tumedama värvitooniga on välja toodud põhikategooria tulemused, heledamaga alakategooriad)
vt ka 27.04 ilmunud Äripäeva Juhtimise lisa (vastutustundliku ettevõtluse eri)
Indeksi tulemusi ja häid praktikaid tutvustatakse 7.mail EBSis toimuval seminaril.